2 Ruumiline planeerimine
Ruumilise planeerimise kaudu luuakse eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.
Ruumiline planeerimine seob ruumiga ühiskonna majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja looduskeskkonnaga tegelevad strateegiad ja poliitikad.
Ruumiloome on ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamine ja elluviimine. Ruumiloome on kompleksne protsess, mis sünnib eri sektorite ja paljude valdkondade ja osaliste koosmõjus. Seetõttu võib ruumiloome olla nii teadlik ja eesmärgipärane tegevus kui ka juhuslik, mõne teise eesmärgi saavutamisest johtuv tulemus[1].
Ruumiliselt kavandatakse eelkõige ehitisi, s.o eri tüüpi hooneid ja rajatisi, mis moodustavad asustatud ja taristuga kaetud inimtekkelisi alasid. Nende tehisalade juurde rajamise võrra väheneb metsamaa, märgalade, põllumaa, veestike jt looduslike alade osakaal või nende senine toimimine. Seetõttu võib välja tuua, et asustuse ja taristu rajamine vastandub muude aladega, kuna need üldjuhul välistavad üksteist. Samas on see loomulik protsess ja ühiskonna arengu toimimise tulemus, kuna maa-ala koguhulk on piiratud ning sellega seotud ruumilised otsused muudavad maakasutuse eri liikide omavahelist jagunemist. Oluline on teadvustada, et kuigi ruumiline planeerimine kitsamalt (planeeringute põhjal) tegeleb valdavalt asustuse ja taristuobjektide kavandamisega, siis laiapõhjalise ruumiloome tegevuse kaudu mõjutatakse kõiki maakasutusi. Seega on maakasutuse suunamisel võtmeküsimuseks mõista suurt pilti ja eri valdkondade omavahelisi seoseid.
Joonis 2. Eesti peamised kasvuhoonegaaside heitjad 2022. aastal.
Allikas: kliimakindla majanduse seadus. 2024. Kliimaministeerium. kliimaministeerium.ee/eesti-kliimaseadus.
Joonis 3. Eesti kasvuhoonegaaside trendid 1990–2022.
Allikas: Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused. 2024. Kliimaministeerium. Kasvuhoonegaasid Eestis | Kliimaministeerium.
Ruumilise planeerimise kontekstis on oluline mõista, millised on peamised kasvuhoonegaaside heitjad Eestis. Joonise 3 järgi tulenes 2022. aastal suurem osa Eesti kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogusest energeetikasektorist, järgnevad põllumajandus ja transport, seejärel põlevkiviõli tootmine, turbatootmine, tööstus, hooned ning jäätmed.
Joonisel 3 on näha KHG heitkoguste muutused 1990. aastast kuni 2022. aastani, tuues välja olulised arengusuunad eri sektorites. Selle põhjal saab lahti seletada kaks peamist teemat.
A) LULUCF sektori (maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) muutumine heite allikaks. Alates 2014. aastast on Eesti kontekstis LULUCF sektor (mis varem oli kasvuhoonegaaside siduja) muutunud heiteallikaks. Selle sektori heide on seotud peamiselt metsade raadamise ja maakasutuse muutustega, mis vähendavad ökosüsteemide võimet CO2 siduda. See trend tähendab, et Eesti arengukava peaks keskenduma rohkem sellele, kuidas suurendada LULUCF sektori võimet süsinikku siduda, samal ajal vähendades heitkoguseid teistes sektorites. Ruumilise planeerimise ja maakasutuse optimeerimine mängib olulist rolli selle saavutamisel – näiteks metsa- ja looduslike alade kaitse ning nende taastamine võiks olla osa lahendusest, samal ajal kui valglinnastumise ohjamine ja mitmekesiste linnaliste alade tihendamine aitaks vähendada vajadust looduslike alade täiendava hõivamise ja kasutamise järele. Maakasutuse otstarbekas ja jätkusuutlik suunamine hõlmab endas ka tööstusalasid ja energeetikat – seda nii tarbimise kui ka tootmise poole pealt.
B) Transpordi heitkogused ja ruumiline planeerimine. Graafikult on näha, et transpordist tulenev kasvuhoonegaaside heide ei ole aastate jooksul oluliselt vähenenud, kuigi tehnoloogiline areng on toonud kaasa kütusesäästlikumaid ja rohelisemaid transpordilahendusi. Selle põhjuseks on suurenenud transpordimahud, mis on seotud valglinnastumise, autostumise ja ebatõhusate, keskkonnasäästlikke liikumisviise mitte toetavate ruumilahendustega. Valglinnastumisega kaasneb pendelränne elu- ja töökohtade ning teenuste vahel, mis suurendab autokasutust. Ruumiloome suurimaks proovikiviks on vähendada vajadust individuaalse autotranspordi järele luues multifunktsionaalset elukeskkonda koos läbimõeldud infrastruktuuriga, mis soosib ühistransporti ja jätkusuutlikke liikumisviise.
Joonis 4. Eesti kasvuhoonegaaside summaarne heide omavalitsuste lõikes.
Ruumiliselt jaguneb Eesti kasvuhoonegaaside summaarne heide omavalitsuste lõikes (joonis 4) selliselt, et suurimate emissioonidega omavalitsused on Tallinn, Narva-Jõesuu linn, Kohtla-Järve linn, Narva ning Viru-Nigula vald. Ida-Virumaa linnades paiknevad Eesti energiatööstuse suurtootmised (elektri- ja soojustootmine ning põlevkiviõlitööstus) ning teiste suuremate linnade või linnaliste alade heitkogustesse annab oma panuse koondunud elanikkond ning tööstus, mis energiat tarbib, ja transpordisektor.
Viie suurima energeetikaga seotud koguheitega omavalitsuste heide on kokku ca 14 243 kilotonni, mis moodustab pea 57% kõikide omavalitsuste seotud koguemissioonist[2]. Kuna väike hulk omavalitsusi tekitab ebaproportsionaalselt suure osa heitmetest, võiks sihitud meetmed nendele piirkondadele oluliselt mõjutada riigi üldist heitmete vähendamist.
Maakasutuse muutuste peamised tegurid on seotud inimtegevuse, eluviisi ning asustuse jaotuse muutustega. Statistikaameti andmetel elab Eesti linnalise asustusega piirkondades kogu rahvastikust umbes 60% elanikest[3]. Suurem osa Tallinna, Tartu ja Pärnu lähiümbruse nn maavaldadest ehk valglinnastunud aladest on elulaadilt linnalised või eeslinnalised.
Eestis on toimumas linnaliste alade suurenemine – ajavahemikus 2000–2017 on asustusalade pindala suurenenud 138 km2 võrra ehk 4,2%. Linnastunud piirkondades ja sellega kokku kasvanud lähitagamaal ühtlustub hajusalt asutustihedus ja ruumikasutus. Endistele linnalähedastele põllumajandusmaadele rajatakse elamuid ja tootmishooneid. Linna ümbritsevate omavalitsuste üldplaneeringud on soosinud valglinnastumist, nähes ette linnalise maakasutuse jätkumist linnapiiride taga. Linnalise struktuuri laienemisega (ringteed ja nende äärde rajatud kaubanduskeskused ja tööstuspargid) tekib lisasuundumus asendada põllumajandusmaad, harvem ka metsamaad ehitatud aladega. Linnapiiride laienemist mõjutab ka uute ärikeskuste tekkimine linna äärealadele või vahetult linnapiiri taha, muu hulgas linnaümbruse transporditaristu, näiteks ringtee linnaruumi nihutava mõju tõttu. Tööstus- ja tootmisalade linnaruumist välja kolimine mõjutab taristu arengut, mis omakorda hakkab mõjutama uute tõmbekeskuste teket[4].
Lisaks hoonestuse ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamisega (teed ja tehniline infrastruktuur) on viimaste aastate ruumilises planeerimises esile kerkinud julgeoleku valdkonnaga seotud harjutusväljade ja sellega seotud taristu rajamine. Laiendatakse olemasolevaid harjutusväljasid (Nursipalu, keskpolügoon) ja muudetakse olemasolevad taktikaliselt kasutuses olnud harjutusväljad õppe- ja laskeväljadeks (Soodla), mille tagajärjel raadatakse metsi ja intensiivistatakse maakasutust.
Üldiste kliimaeesmärkide täitmiseks on suurenenud ka taastuvenergia arenguvajadused, mille tulemusena on juba rajatud või kavandamisel mitmed väikse- ja suuremahulised tuule- ja päikesepargid ning nende toimimiseks vajalik taristu. Uued taastuvenergia tootmisalad eeldavad põhivõrku ühendamiseks uusi liine või olemasolevate ümberehitamist, mis toob kaasa täiendavad maakasutuse muutused laiemas piirkonnas kui pelgalt uue tuulepargi asukoht.
Venemaa sõjalise agressiooni tõttu on taastuvenergia arendamise vajadus Eestis, aga ka mujal Euroopas veelgi kiirenenud ning seni ootel olnud muutused võivad kohal olla varem, kui seda oodati.
[1] Ruumiloome ekspertrühma lõpparuanne, 2018
[2] 2021. a tarbimispõhised KHG heitkogused kohalike omavalitsuste lõikes. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2024
[3] Statistikaameti rahvastiku andmed seisuga 1.01.2024
[4] Maakasutuse muutused – linna ja maa tähenduse moondumine. Tõnu Oja, 2020. Eesti inimarengu aruanne 2019/2020. Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud