4.2 Põllumaa

Põllumaa kasutamist reguleerivad Euroopa Liidu tasandil need peamised õigusaktid.

  1. Euroopa Liidu roheline kokkulepe, millega seatakse eesmärk saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selle raames on välja tulnud mitmeid põllumajandussektorit mõjutavaid strateegilisi dokumente ja õigusakte.
    1. Euroopa Liidu looduse taastamise määrus[1], mille eesmärk on kogu Euroopa Liidus 2030. aastaks taastada vähemalt 20% maismaa- ja merealadest. Eesmärgi saavutamiseks peavad liikmesriigid võtma meetmeid, et taastada halvas seisundis elupaiku 2030. aastaks vähemalt 30%, 2040. aastaks vähemalt 60% ja 2050. aastaks vähemalt 90%. Määruses käsitletakse eraldi ka agroökosüsteemide taastamist ning seatakse eesmärgid näitajatele nagu rohumaaliblikate indeks, orgaanilise süsiniku varu mineraalsetes põllumuldades ning mitmekesiste maastikuelementidega põllumajandusmaa osakaal, põllulindude indeks ning kuivendatud turbaaladel asuvate põllumajanduses kasutuses olevate turvasmuldade märjutamine.Euroopa Liidu mullastrateegia 2030. aastaks[2]ning selle raames tehtud ettepanek mullaseire direktiivi[3]kohta, mille eesmärk on kaitsta ja taastada Euroopa Liidu muldasid, tagada nende jätkusuutlik kasutamine ja saavutada 2050. aastaks muldade hea seisund. Direktiiviga pannakse paika muldade seireraamistik ja kestlikud majandustavad, mille rakendamist erinevate meetmetega soodustadaEuroopa Liidu LULUCF määrus[4], millega 2023. aastal seati uus LULUCF sektori (ehk maakasutussektori) netosidumise eesmärk 2030. aastaks kogu Euroopa Liidus – 310 Mt CO2 ekv. Eesti netosidumise eesmärk LULUCF määruse kohaselt on 2545 kt CO2ekv, mis tähendab eesmärgi suurenemist 434 kt CO2 ekv võrra võrreldes baastasemega (2016–2018 keskmine).
    1. Euroopa kliimamäärus[5], millega kehtestatakse Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050 ning seatakse vahe-eesmärgid aastaks 2030 ja 2040.
  2. Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika[6] (ÜPP) toetab Euroopa Liidu põllumajandussektori ja maapiirkondade majanduslikku elujõulisust ja arengut. ÜPP 2023–2027 näeb ette täiendavaid meetmeid, et edendada põllumajanduse keskkonnasäästlikkust ja loodushoidu. Selleks on tugevdatud keskkonnanõudeid, mida põllumajandustootjad peavad järgima, ning laiendatud vabatahtlike keskkonnameetmete skeemi ökokavade näol, kuhu liikmesriigid peavad eraldama vähemalt 25% otsetoetuste eelarvest.
  3. Euroopa Liidu jõupingutuste jagamise määrus[7], mis seab kohustuse vähendada transpordi, põllumajanduse, jäätmemajanduse, hoonete, tööstuslike protsesside ja toodete kasutamise tõttu tekkivat kasvuhoonegaaside heitkogust kokku 24% aastaks 2030 võrreldes aastaga 2005. Eesmärk on Euroopa Liidus vähendada määrusega hõlmatud sektorites KHG heitkoguseid 40% võrreldes 2005. aasta tasemega.

Eestis mõjutavad põllumaa kasutamist need peamised õigusaktid.

  • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030[8] (PõKa) – valdkonna arengut suunav strateegia, mille eesmärk on, et tarbijad eelistavad Eesti toitu, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab. Seejuures seab PõKa valdkondlikud tulemusnäitajate eesmärgid, mille seas ka mõõdikud nagu kasvuhoonegaaside heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta, põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu säilitamine, keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi väärtuse suhe.
  • Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027[9], millega on pandud paika Eestis jagatavate põllumajandustoetuste poliitika. Strateegiakava hõlmab nii otsetoetusi ja turumeetmeid kui ka maaelu arengu investeeringutoetusi. Seejuures on väga olulisel kohal keskkonna- ja kliimakaitse, millega seatakse põllumajandustootjatele ambitsioonikad eesmärgid, kombineerides kohustuslikke ja vabatahtlikke meetmeid.
  • Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2024–2029[10] seab eesmärgiks vähendada taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevaid riske tervisele ja keskkonnale. Tegevuskava üldeesmärgi saavutamiseks on tegevused jaotatud kolme tegevusvaldkonda: 1) teadlikkuse tõstmine, koolitus ja nõustamine,2) taimekaitsevahendite turustamine ja säästev kasutamine, 3) taimekaitseseadmed ja seadme tehniline kontroll.
  • Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030.[11]
  • Kliimapoliitika põhialused aastani 2050[12] ning kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.[13]
  • Strateegia „Eesti 2035“[14] seab sihiks targa ja kestliku põllumajanduse, ohutu toidu ja hoitud keskkonna ning toidutootmise ja maaelu arengu.

[1] data.consilium.europa.eu/doc/document/PE-74-2023-REV-1/et/pdf

[2] eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021DC0699

[3] eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=COM%3A2023%3A416%3AFIN

[4] LULUCF – Land Use, Land Use Change and Forestry, eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:02018R0841-20230511

[5] eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32021R1119

[6] agriculture.ec.europa.eu/common-agricultural-policy_en

[7] eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=celex%3A32018R0842

[8] www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030

[9] agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027

[10] www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-06/tegevuskava-taimekaitsevahendid-2024-2029.pdf

[11] www.agri.ee/sites/default/files/documents/2023-10/arengukava-mahep%C3%B5llumajandus-2023-2030.pdf

[12] kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050

[13] kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kliimapoliitika/kliimamuutustega-kohanemine

[14] valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia