4.3 Kaevandused, karjäärid, turbatootmisalad ning tehismaastikud
Maavarade kaevandamine ja kasutamine on Euroopa Liidus valdavalt reguleeritud riigisisesel tasemel. Euroopa Liidu õigus annab ette pigem teisesed raamid, kui suure osa ühe või teise kriitilise tähtsusega toorme vajadusest võiks katta Euroopa Liidu sisene kaevandamine ja tootmine, kuid täpsustamata, kus ja kuidas, näiteks „Kriitiliste toormete algatus“ (Raw Material’s Initiative)[1] või „Kriitiliste toormete määrus“ (Critical Raw Materials Act)[2]. Turba kaevandamise vaates on olulisemateks raamistavateks õigusaktideks Fit for 55 paketi kliimaeesmärke seadvad regulatsioonid[3], Euroopa kliimaseadus (European Climate Law)[4] ja looduse taastamise määrus (Nature Restoration Law)[5]. Turbast valmistatud toodetele laienevad kõik Euroopa Liidu vabakaubanduse reeglid. Vähene veel säilinud turba energeetiline kasutus allub heitkogustega kauplemise (Emissions Trading System) regulatsioonidele[6], sõltuvalt käitise nimivõimsusest.
LULUCF sektoris hinnatakse KHG heidet ja sidumist märgalade (sh turbakarjääride) puhul.
Maavarade kaevandamist Eesti Vabariigis reguleerib peamiselt maapõueseadus[7] ja selle alama astme õigusaktid. Erinevalt teistest maavaradest on turba puhul eelnevalt määratud, millistel aladel võib turba kaevandamiseks luba taotleda või kui suures mahus kaevandamise lube anda. Eraldi on kehtestatud korrad geoloogilise uuringu tegemiseks, kaevandamisloa taotlemiseks, kaevandamiseks vajalikule dokumentatsioonile jne. Erandina mitmetest teistest riikidest Euroopa Liidus on Eestis kehtestatud eraldi täpne kord kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks. Turba puhul on eelistatuim suund tingimuste loomine soo taastamiseks ehk ökoloogiline korrastamine. Turba kaevandamise luba antakse valdavalt 30 aastaks, õigusega taotleda loa pikendamist 30 aasta kaupa kuni varu ammendamiseni.
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 on arengudokument, mis annab pikaajalise visiooni ja suunad valdkonna arengu juhtimiseks, käsitledes kogu maapõue potentsiaali. Dokumendiga määratakse Eesti Vabariigi kui maapõue ja maavarade peamise omaniku roll ja huvid maapõue uurimisel, maapõue ja maavarade kasutusse andmisel ning kasutamisel. Maapõuepoliitika põhialused on raamstrateegiaks valdkonnaga seotud arengukavadele ja õigusaktidele ning maapõueküsimustes aluseks valdkonnaga seotud teiste arengudokumentide ja õigusaktide koostamisel.
[1] eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2008:0699:FIN:en:PDF
[2] eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:L_202401252
[3] commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/european-green-deal/delivering-european-green-deal/fit-55-delivering-proposals_en
[4] eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32021R1119
[5] eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32024R1991&qid=1722240349976
[6] climate.ec.europa.eu/eu-action/eu-emissions-trading-system-eu-ets_en