6.1 Metsamaa

Tulemusliku stsenaariumi realiseerumisel ehk teekaardis pakutud meetmete elluviimisel võib 2040. aastaks metsamaa sidumine (kt CO2 ekv.) suureneda 16% (joonis 33) ja puittoodete sidumine (kt CO2 ekv.) 317% (joonis 34).

Joonis 33. Metsamaa süsinikusidumise muutus tulemusliku baasstsenaariumi rakendamisel 2022–2040.

Allikas: maakasutuse teekaardi autorite arvutused.

Joonis 34. Puittoodete süsinikusidumise muutus tulemusliku baasstsenaariumi rakendamisel 2022–2040.

Allikas: maakasutuse teekaardi autorite arvutused.

Metsamaa kasutamisel tuleb arvestada, et mets on oluline elukeskkond ning metsamaad tuleb kasutada jätkusuutlikult tagamaks ökosüsteemiteenuste olemasolu.

Metsade elurikkuse hoidmisel peame riiklikult kaitstavate loodusobjektide kõrval nägema eelkõige detsentraliseeritud võimalusi[1]. Panustada tuleb loodusväärtuste tekkimise soodustamisse majandusmetsades ja ka mittemetsamaal struktuurielementide sidususe[2] kaudu, taristualuste[3] maade elurikkuse tõstmisesse. Looduskaitse ja taastamise prioriteedid tuleb seada[4], eelistades kliimamuutustega seonduvaid aspekte, nagu nõuab Euroopa Liidu taastamismäärus. Elurikkuse kaitsel ei tohi mööda vaadata maaomanike õigustest ja soodustada tuleb omanike kaasamist loodusväärtuste hoidmisesse ja kaitsmisesse.[5] Erinevate meetmete elluviimiseks erametsades on oluline toimiva tugivõrgustiku olemasolu metsaühistute ja -konsulentide näol.

Metsad on olulised süsiniku sidujad ja talletajad, kuid säästliku metsakasvatuse peamine eesmärk on tootlike, tervete ja püsikindlate puistute kasvatamine. Aktiivne metsade majandamine võimaldab metsas täiendavalt süsinikku siduda ja lisaks metsas süsiniku talletamisele ka lukustada süsinik puidust tehtud kestvustoodetesse, asendades suure fossiilse süsinikujalajäljega materjalid biogeensest süsinikust valmistatud toodetega. Peame silmas pidama, et süsiniku sidumist saame suurendada peamiselt majandatavates metsades, kus metsamajandamise tööde abil saame suurendada metsade juurdekasvu ja tootlikkust. Sealjuures on mets oluline elukeskkond ning metsi tuleb majandada jätkusuutlikult, et tagada ökosüsteemiteenuste olemasolu.

Metsanduse puhul on oluline pikaajaline vaade. Paljud tegevused ei suuda veel aastaks 2040 süsinikuheitme osas mõju avaldada, kuna tegemist on liiga lühikese perioodiga, et kasu välja tuua.

Samas on võimalik arvestada senise metsa vanuselise koosseisu ja praegu kehtivate regulatsioonidega. SMI 2023 andmetest nähtub majandusmetsade vanuseline jaotus (vt tabel 33). Võttes aluseks vanuselise jaotuse, kehtiva regulatsiooni (raievanus[6]) ning SMI andmetes toodud lageraie keskmise väljaraie (279,2 m3/ha) ja puistute keskmise boniteedi, oleks juba küpsete ning 2040. aasta vaates raievanuse saavutavate puistute aastane maksimaalne lageraiest tekkiv puidu kogus 19,7 miljonit tihumeetrit. Tuleb arvestada, et lisaks uuendusraiele tekib hooldusraiete tulemusel üle 2 miljonit tihumeetri puitu aastas, mis on Eesti metsades kasvutrendis. SMI andmetel[7] on perioodil 2014–2022 kasvanud hooldusraietest saadava puidu kogus 0,5 miljonit tihumeetrit. Seega on aastani 2040 teoreetiline maksimaalne puidu varumise maht, võttes arvesse praegust vanuselist koosseisu ja kehtivat õigusruumi, ligikaudu 21,7 miljonit tihumeetrit aastas. Sellise mahu saavutamine praktikas on võimatu (raieotsused tehakse vastavalt nõudlusele) ning sellele puudub täpsem mõjuhinnang. Seetõttu on mõistlikum metsaressurssi kasutada viisil, et uute kõrgema lisandväärtusega tootmisvõimsuste tekkimiseks on turul pakkuda piisav kogus puitu. Selline vajalik kogus saadakse kätte kombineerides uuendusraiest saadavat puidu mahtu ning tõstes hooldusraiete (sh harvendusraiete) mahtu. Selline lahendus võimaldaks ühtviisi anda tööstusele stabiilsema puiduvoo (st hajutame maksimaalset ajaloolistel põhjustel tekkinud küpset metsa ning teisalt teeme metsakasvatuslikult vajalikke töid, mida on seni tehtud vähesel määral võrreldes tegelike metsakasvatuslike vajadustega).

Lihtsustatult tähendab eelnev, et aastani 2040 kasutame ajaloolistel põhjustel tekkinud kõrgemat küpse metsa varu võimalikult mõistlikult. Lükkame selle raiet edasi, kus võimalik, kuid samas peame silmas ka metsa majanduslikku mõõdet ehk varume puitu ajal, mil sellel on majanduslik väärtus ning seda on võimalik kasutada kestvustoodete valmistamiseks.

Metsanduse tulemuslik stsenaarium ja muudatusettepanekud on jagatud kolmeks osaks: kaitstavad liigid ja elupaigad, maakasutuse potentsiaal ja biomajanduse potentsiaal.

Kaitstavad liigid ja elupaigad

  1. Elurikkuse kvaliteeti on võimalik tagada paljude meetodite abil.[8], [9], [10], [11]  Sellest tulenevalt peaks riik  arvestama kõigi osapooltega. Ebarealistlike, majandust pärssivate ja maaomanikega mitte arvestavate looduskaitseliste piirangute ja kohustuste seadmine ei ole käitumispsühholoogiat[12],[13]. arvesse võttes pikas perspektiivis tulemuslik ja majandusele ning kliimale kasulik.
  2. Majanduslikus mõttes on oluline, et osa metsadest on metsad, millel puuduvad loodus- või keskkonnakaitselised või muud piirangud ja kitsendused ning millele seab nõuded üksnes metsaseadus ja selle alusel kehtestatud õigusaktid. Majandusmetsade osakaalu suurus võib olla ajas muutuv ning selle arvestamise põhimõtted sätestatakse metsaseaduses.
  3. Muude loodushoiumeetmetega (OECM[14]) arvestamine nende sisust lähtuvalt looduskaitse planeerimisel ja statistikas. Muude loodushoiumeetmete rakendamine loodusväärtuste hoiuks ja edendamiseks, mille puhul on tegemist elustikku toetavate aladega väljaspool kaitseala kohas, mille majandamise eesmärk ei ole looduskaitse, kuid majandamise viisiga kaasneb kasu loodusväärtustele.

Maakasutuse potentsiaal

  1. Metsade majandamisel tuleb lähtuda Eesti metsade ajaloolisest aspektidest – metsamaa pindala suurenemisest ning vanuselisest struktuurist. Lageraiete planeerimisel tuleb liikuda ka erametsades metsade ühtlasema vanuselise struktuuri poole, rakendades selleks vajadusel täiendavaid meetmeid, et tagada efektiivne süsiniku sidumine ja talletamine ning süsinikuvaru hoidmine metsas ja pikaajalistes puittoodetes.
  2. Aktiivsete meetmetega stsenaarium aitab kliimaeesmärkideni jõuda kõige kiiremini, sh toetada uute kõrgema lisandväärtusega tootmiste tekkimist Eestis, seeläbi tagades vajalik puiduressurss, ja tuua esile kõige suurem metsast ja puidust saadav kliimakasu. Kliimakasu aitab maksimeerida metsaressursi kasutust viisil, mis võimaldab uute kõrgema lisandväärtusega tootmisvõimsuste tekkimist.
  3. Metsamaa on väärtuslik ressurss, selleks et metsad oleksid terved ja tootlikud ning metsamajandus oleks jätkusuutlik ja kliimamuutusi leevendav, tuleb tagada püsiv ja kiire metsade uuendus ning noore metsa hooldamine. Kvaliteetsest seemlaseemnest kasvatatud metsataimed tagavad tulevikus 10–30% suurema tagavaraga metsad, mis on tootlikud, ning tagavad kvaliteetse taastuva puiduressursi olemasolu. Toimivad maaparandussüsteemid annavad metsadele 2,5–3 m3/a/ha täiendavat juurdekasvu.

Biomajanduse potentsiaal

  1. Võttes eesmärgiks süsinikuvaru suurendamise ja talletamise puittoodetes, peab Eesti Vabariigi Riigikogu ja valitsus tagama õigusloome ja regulatsioonide kaudu biomajandusse investeerimise kindluse ettenähtavuse. Puidulise biomajanduse tööstused peavad pideva innovatsiooni abil suutma suurendada kestvustoodete osakaalu, kus taastuv süsinik oleks kauem seotud ja seeläbi ei peaks kasutama nii palju fossiilset süsinikku.
  2. Puidutööstused ja koostootmisjaamad (Combined Heat and Power Cogeneration e CHP-jaamad) peavad tagama puidulise taastuva energia pakkumise elektri- ja soojusvõrku, et kaasa aidata kliimaeesmärkide täitmisele energiasektoris ning tagada juhitavate võimsuste olemasolu elektritootmisel ja seeläbi tagada Eesti julgeolek.

Täpsemaid meetmete kirjeldusi vt 7. peatükis „Muudatusettepanekud“.

[1] Acharya-Patel, K. 2024. A Beginner’s Guide to the Kunming-Montreal Global Biodiversity Framework. GBF-Guide-2024.pdf [27.12.2024]

[2] Artikkel 12, Euroopa taastamismäärus. L_202401991EN.000101.fmx.xml

[3] Lisa VII, Euroopa taastamismäärus. L_202401991EN.000101.fmx.xml

[4] Artikkel 14 § 9 ja § 10. Euroopa taastamismäärus. L_202401991EN.000101.fmx.xml

[5] Artikkel 14 § 20. Euroopa taastamismäärus. L_202401991EN.000101.fmx.xml

[6] www.riigiteataja.ee/akt/113072023034?leiaKehtiv

[7] Workbook: SMI

[8] McKinsey & Company. (2024). Nature Finance and Biodiversity Credits: A Private Sector Roadmap to Finance and Act on Nature INSIGHT REPORT OCTOBER 2024. WEF_Nature_Finance_and_Biodiversity_Credits_2024.pdf

[9] Programme for the Endorsement of Forest Certification Schemes PEFC Council | IUCN

[10] Huberman, D. (2009). A Gateway to Payments for Ecosystem Services: Using payments for ecosystem services for livelihoods and landscapes, Gland, Switzerland: IUCN. 35pp.

[11] Mitchell, B. A. et al. (2018). Guidelines for privately protected areas. Best Practice Protected Area Guidelines Series No. 29. Gland, Switzerland: IUCN. xii + 100pp.

[12] Hayes, Nick. 2002. Principles of Social Psychology. Nicky Hayes. A võlume in the series Principles of Psychology. Külim.

[13] Spears, E., Schuett, M. A., & Yalvac, B. (2021). Landownership as a socio-psychological phenomenon: Exploration of the owner-land relationship. The Social Science Journal, 1–15. doi.org/10.1080/03623319.2021.1960045

[14] OECM – Other effective area-based conservation measures iucn.org/our-work/topic/effective-protected-areas/our-philosophy-protected-and-conserved-areas/oecms