6.3 Kaevandused, karjäärid, turbatootmisalad ning tehismaastikud

Tulemusliku stsenaariumi realiseerumisel võib kaevandamise (v.a turbakaevandus) heide (kt CO₂ ekv) 2040. aastaks väheneda võrreldes aastaga 2024 u 52% (joonis 36).

Joonis 36. Kaevandustegevuse (va turvas) heite vähenemine vastavalt stsenaariumile, 2022–2040.

Allikas: maakasutuse teekaardi autorite arvutused.

Turba kaevandamisest ja kasutusest tekkiv heide võib tulemusliku stsenaariumi realiseerumisel väheneda isegi üle 80% (joonis 37).

Joonis 37. Turba kaevandamise ja kasutuse heite vähenemine vastavalt stsenaariumile, 2022–2040 ja heite maht võimalike erinevate heite arvestuse metoodikate korral*.

*Altem-1 põhineb arvutuslikul emissioonil kuni 2023. aastani kehtinud metoodika kohaselt.

Altem-2 on turbatootmise arvutuslik emissioon pärast järgmist metoodika täpsustust, eelduslikult alates 2026. aastast vastavalt Kull ja Küttim hinnangule[1], mille kohaselt kuni 30% kaevandatud turbast seotud süsinikust ei kandu CO2-na atmosfääri.

Altem-3 puhul kaevandatud turba lagunemine ja selle heite arvestus toimub turba kasutuskohas. Eestis kuulub heite avrestusse kaevandusaladelt lähtuv heide ja Eesti turba kasutusest lähtuv süsiniku voog.

Allikas: maakasutuse teekaardi autorite arvutused.

Tehismaastike maakasutusest tekkiv heide võib tulemusliku stsenaariumi realiseerumisel hinnanguliselt väheneda üle 40% (joonis 38).

Joonis 38. Tehismaastike maakasutuse heite vähenemine vastavalt stsenaariumile, 2022–2040.

Allikas: maakasutuse teekaardi autorite arvutused.

Maakasutuse teekaardis jagatakse praegu kasutusel olevad karjäärid ja kaevandused kahte suurde gruppi: ehitusmaavarad ja põlevkivi ning teise gruppi kuuluvad LULUCF sektori aruandluses kajastuvad turbatootmisalad. Käesolev teekaart ei käsitle näiteks põlevkivitööstuse enda tekitatud heidet, vaid karjääride ja kaevanduste puhul räägime kasvuhoonegaaside heitmest, mis tekib kaevandamisprotsessi enda käigus, ning see heide on enam-vähem ühesugune nii põlevkivi kui ka ehitusmaavarade karjäärides ja kaevandustes kasutatava kaevandustehnika korral.

Eelnevast lähtudes oleks karjääride ja kaevanduste puhul peamine kasvuhoonegaaside vähendamise meede ainult fossiilkütustel töötavate mäemasinate (masinate ja seadmete) asendamine hübriidsete ja elektriliste kaevandusmasinatega. Sellest tulenevalt vähendatakse süsinikujälge 2030. aastaks 15% ja 2040. aastaks 50% (vt ka Rohetiigri ehituse teekaart, pt 2.7^[2]). Kaevandajad peavad vähendama süsinikujälge kogu kaevandusprotsessis: tuleb arvutada protsesside energiakulu, selle süsinikujälg ning kasutada seal, kus võimalik, rohelist energiat.

Põlevkivi ja ehitusmaavarade kaevandamise juures on tähtis, et kaevandamise käigus kasutatakse ära kogu kaevis ja kõrvalproduktid, näiteks põlevkivi kaevandamisel kaasnev aheraine taristuehituses, kus võimalik.

Põlevkivi aherainest toodetud lubjakivikillustiku kasutamine vähendaks ehitamisega kaasnevat keskkonnasurvet, sest väheneb nii uute karjääride avamise ja maavara kaevandamise vajadus kui ka põlevkivitööstuse kõrvalsaaduste ladestamise vajadus. Aherainet on kaevandatava lubjakivi asemel võimalik kasutada kohtades, kuhu see materjali kvaliteeti arvestades sobib. Lisaks on vajalik arvestada ka veokaugusest tuleneva otstarbekusega. Kõrgemargilise lubjakivi asendamine põlevkivi aherainega pole kvaliteedinõuete tõttu võimalik. See tähendab, et aherainega ei ole võimalik täielikult asendada kaevandatavat lubjakivi ka siis, kui majanduslikud küsimused ei ole olulised.^[3]

Aheraine kasutamise eelised:

• maavarade säästlik kasutamine – aheraine segu kasutamine aitab vähendada ehitusmaavarade vajadust ja seeläbi vähendada kaevandamisest ning transpordist tekkivat keskkonnamõju ja häiringuid. Lisaks toetab säästvat ehitamist ja aitab kaasa kestlikele ehituspraktikatele;
• jäätmete ladestamise vähendamine, taaskasutamine ja ringmajanduse edendamine – aheraine segu kasutamine aitab vähendada põlevkivitööstuse kõrvalsaaduste ning jäätmete ladestamist. Lisaks väheneks jäätmetest tekkiv keskkonnasurve. Kaevandamisjäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete ning põlevkivitööstuse jäätmete taaskasutamine on oluline eesmärk ringmajanduse edendamisel;
• majanduslik efektiivsus – aheraine segu kasutamine võib, aga ei pruugi anda majanduslikke eeliseid (võib olla odavam ehitusmaavaradest).

Kaevandamismahte ja vastavat maakasutust saab vähendada, kui taristuehituses rakendatakse tunduvalt rohkem ringmajandusel põhinevat ning põlevkivi tootmisel loobutakse põlevkivi kasutamisest energeetilise toorainena. Uusi lube põlevkivi kaevandamiseks antakse ainult nende toodete tootmiseks, mis ei ole mõeldud kütuste ega energia tootmiseks. Uks jäetakse siiski lahti põlevkivi väärindamisele keemiatööstuse toorainena. Ka on töövalmis juhitavad elektrijaamad, tagades meie energiajulgeoleku (tabelid 7–9).

Tabel 7. Tehismaa ja kaevandused.

Allikas: maakasutuse teekaardi autorite arvutused.

Tabel 8. Põlevkivi ja ehitusmaavarade kaevandatavad prognoosid tuhandetes tonnides 2024–2040.

Allikas: maakasutuse teekaardi autorite arvutused.

Tabel 9. Põlevkivi ja ehitusmaavarade CO₂ emissioonide prognoosid tuhandetes tonnides 2024–2040.

Allikas: maakasutuse teekaardi autorite arvutused.

Tulevikus sõltub kaevandavate maavarade kogus sellest, milline on nende vajadus ning kaevandamise ja edasise töötlemise süsinikujälg. Kaevandamise süsinikujälge mõjutab enim kasutatavate kütuste süsiniku heitkogus. Seetõttu on oluline kasutada kaevandamisel ja kaevise edasisel käitlemisel eelkõige fossiilkütustevabu tehnoloogiaid. Praegu peamiselt fossiilkütuseid tarbiv kaevandustehnika on takistuseks, et liikuda süsiniku heitkoguse vähendamise suunas. Peame kaevandama senisest keskkonnahoidlikumalt, väärindama kaevist võimalikult palju ning suurendama sihikindlalt ringmajanduse osa igapäevaelus. Kaevandamisest tekkivad keskkonnakahjud kõrvaldatakse, karjäärid taastatakse liigirikkust maksimeerides ja elukeskkonda parandades. Turbatootmise juures tooks lisaks veel kohapealse väärindatud toodete osakaalu suurendamise ja heite arvestusmetoodika parandamise ning arendamise. Turbatootmise motoks võiks olla parim võimalik ressursi kvaliteet vähima keskkonnamõjuga.

Lisaks on turule tulemas alternatiivne maapõue ressurss – gneiss ja sellest valmistatud killustik, mis väljutatakse Paldiski vesisalvesti projekti käigus. Vesisalvesti rajamine loob juurdepääsu 38 miljonile tonnile (esialgu siiski u 15 miljonit tonni) gneisile ehitustööde käigus, luues võimaliku alternatiivi säästlikule ja ressursitõhusale ehitusmaavarade kasutamisele. Gneiss pakub võrreldes lubjakiviga suuremat vastupidavust ja keskkonnasäästlikke eeliseid teede ehituses, mis on lubjakivi peamine kasutusala. Praegu teede alustes kasutatav lubjakivikillustik laguneb dünaamilise surve all peeneks ning selle koormust kandvad omadused vähenevad ajas. Tallinna Tehnikaülikooli^[4] ja Tampere Ülikooli uuringud näitavad, et gneisskillustikust rajatud teede aluskihid kestavad  2,5 korda kauem kui kõrgemargilise lubjakivi killustiku omad ehk senise 20 aasta asemel 50 aastat. See omadus ei paranda mitte ainult taristu kvaliteeti, vaid võib vähendada ka vajadust traditsiooniliste ehitusmaavarade järele. Gneisi kasutuselevõtt vähendab lubjakivikarjääride laienemisvajadust järgmise 50 aasta jooksul eelduslikult u 250 hektari võrra. Väga oluline on siiski selgitada, et tegemist on ajutise ehitustegevusega, mille käigus tekib esialgu u 15 miljonit tonni materjali. Kui kõrgemargilist lubjakivi asendada ainult selle materjaliga, siis saaks ainult Harjumaa vajaduse katta umbes seitsmeks aastaks. Harjumaa kõrgemargilise lubjakivi vajadus on keskmiselt 850 000 m³ aastas (u 2,1 miljonit tonni). Vastavalt Kliimaministeeriumi maavarade osakonna eksperthinnangule saab karjääride füüsilise laienemise siduda kaevandatava lubjakivi kogusega, eeldades et kaevandatava kihi paksus on keskmiselt 10 meetrit. Seega on ühelt hektarilt võimalik kaevandada 250 000 tonni lubjakivi. Arvestades, et aastas on kaevandatud keskmiselt 5,7 miljonit tonni ehituslubjakivi ja ehitusdolokivi, on karjääride pindala suurenenud ligikaudu 23 hektari võrra aastas.

Majandusmõjud

Kaevanduste, karjääride ja turbatootmisalade ning tehismaastike majandusmõjusid mõõdeti ainult kaevandamise tegevusalal. Mõjude hindamisel lähtuti eeldusest, et nii positiivse baasstsenaariumi kui ka tulemusliku stsenaariumi korral toimuvad sarnased arengud – st kaevandusmahud muutuvad sarnases tempos ja saaduste väärindamine toimub samal määral. Seega stsenaariumite vahel erinevusi ei tekkinud.

Tulemused peamiste makromajanduslike näitajate osas on esitatud tabelis 10.

Tabel 10. Kaevandustegevuse majandusmõjud.

Allikas: maakasutuse teekaardi autorite arvutused.

Hinnang anti otseseid, kaudseid (vahetarbimise kaudu) ja kaasnevaid (lõpptarbimise kaudu) mõjusid arvestades. Kaevandamise (v.a turvas) mahud vähenevad eelkõige põlevkivi kaevandusmahtude vähenemise tulemusena, mistõttu väheneb ka majanduslik mõju.

Turba kaevandamisel toimub lisandväärtuse ja maksulaekumiste kasv suurema väärindamise teel – kui 2022. aastal oli väärindatud turba määr 50%, siis aastaks 2040 jõuab see 85% tasemele. Tööhõive mõnevõrra väheneb, mis on tingitud tööviljakuse ja reaalpalga kasvust.

[1] Kull, M., Küttim, M. (2024). Ringmajanduse põhimõtete juurutamine Eestis toodetud aiandusturba toodete kasutamisel ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamine LULUCF sektoris. Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool

[2] Rohetiiger, ehituse teekaart 2040: ehituseteekaart.rohetiiger.ee

[3] Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Järva maakonnas. 2023. Eesti Geoloogiateenistus, Geoloogiafond

[4] Pakri poolsaarele rajatava vesisalvesti alumiste reservuaaride ehitamise käigus välja kaevandatavate gneisside teedeehituses kasutamise tehnilise teostatavuse ning majandusliku ja sotsiaalmajandusliku mõju hindamine. TalTech, 2024