7.1 Metsamaa

Kaitstavad liigid ja elupaigad

Liikide ja elupaikade kaitseks on vajalik efektiivne looduskaitsesüsteem, mis toetab piirangute ja majandamisvõimaluste senisest suuremat tasakaalu. Tulevikus peaks olema senisest parem ülevaade kaitstavate liikide ja elupaikade seisundist. Samuti tuleb astuda samme eraomanikele täiendavate võimaluste loomisel vabatahtlikuks panustamiseks looduskaitsesse. Tegevused ja nende sisu on kirjeldatud meetmete osas.

Maakasutuse potentsiaal

Tänane metsade vanuseline struktuur on tekkinud ajaloolistel põhjustel. Vanade metsade suur hulk seab metsaomanikud valiku ette, kuidas tasakaalustada majanduslikku huvi ja metsade kestlikku majandamist. Biomajanduse huvides on ettenähtavas tulevikus vaja stabiilset puiduga varustatust, et teha täiendavaid investeeringuid, sh väheväärtusliku puidu väärindamisse. Pakutud meetmed võimaldavad liikuda ühtlasema vanuselise koosseisu poole, andes samas järgnevatel aastatel tõuke kohapealse täiendava väärindamise tekkeks just nende sortimentide osas, mis on läinud seni ekspordiks.

Metsamaa on väärtuslik ressurss, selleks et metsad oleksid terved ja tootlikud ning metsamajandus oleks jätkusuutlik ja kliimamuutusi leevendav, tuleb tagada püsiv ja jätkusuutlik metsade uuendus peale raiet ning pidev noore metsa hooldamine. Tegevused ja nende sisu on kirjeldatud meetmete osas.

Biomajanduse potentsiaal

Eestis ei suudeta väärindada kogu kohapeal varutavat või tööstuse jääkidena tekkivat puitu. Täiendava tootmise arendamine looks stiimuli metsaomanikele majandada oma metsi kestlikumalt, teades et kogu metsas varutavale puidule on Eestis olemas turg ja nõudlus. See võiks anda täiendava tõuke ühtlase vanuselise struktuuri poole liikumiseks. Tegevused ja nende sisu on kirjeldatud meetmete osas.

KAITSTAVAD LIIGID JA ELUPAIGAD

Meede 1. Elurikkuse kvaliteedi tagamine metsade elustikke toetavate struktuurielementide sidususe abil

Meede 1.1. Elustikke toetavate struktuurielementide säilitamine või loomine metsamajandamisel järgides rahvusvaheliselt tunnustatud säästva metsanduse standardite põhimõtteid.

Tagamaks tasakaalu majandusarengu ja elurikkuse vahel, säilitatakse ühe, kuid mitte ainsa meetmena metsakasvatamisel elustikke toetavaid struktuurielemente (nt eelneva raieperioodi puid, jalal kuivanud puid ja tüükaid, lamapuitu, kõdupuitu, õõnsaid puid, põlemisjälgedega puid, põõsaliike ja metsas väheesinevaid puuliike või servakooslusi[1]), arvestades ka nende võimalikku mõju metsa tervislikule seisundile, tootlikkusele, puidu kvaliteedile, ökosüsteemi seisundile ja inimeste ohutusele. Struktuurne sidusus keskendub struktuurielementide säilitamisele maastikul, toetab liikide säilimist ja levimist.

Nii nagu metsast puisniidu taastamine põhineb ökosüsteemi mälul, on sarnane mälu metsadel.[2] Puude raiumisele järgneb uus elupaik, mille hõivavad tingimustega kohastunud liigid. Metsades elurikkuse hindamise puhul peame arvesse võtma, et liigid vajavad erinevas arenguklassis metsaelustikku, seda tuleb hinnata kogu metsamaal. Majandusmetsades elurikkuse seisundit ei saa hinnata kaitsemetsade indikaatorite ja kriteeriumitega.[3] Eesti mets peab jääma arenguklassides mitmekesiseks, et tagada normaaljaotuskõverale lähedane erinevas arengustaadiumis metsaelustik.[4]

Riik soosib ja soodustab säästvate metsamajanduse standardite (nt PEFC[5], FSC[6], Wildlife Estates[7]) märgiste kasutuselevõttu kui rahvusvaheliselt auditeeritavat enesekontrolli mehhanismi, vähendades riiklikke kontrolle sertifitseeritud maaomanikele.

Ajakava: PRIA ühtse pindalatoetuse poliitikameetmete kujundamine, maaomanikele mõeldud KIK loodushoiumeetmete kujundamine ja muutmine.

Mõju ja maksumus: arvestades, et teadlikkuse tõstmine võimaldab rikkumisi ennetada ning rahvusvahelised sertifitseerijad teevad pistelisi kontrolle, mis võimaldab rikkumisi tuvastada, saab riik hoida raha kokku riiklike järelevalvetoimingute pealt, usaldades rahvusvahelisi sertifitseerimise organisatsioone ja metsaomanikke.

Vastutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Kliimaministeerium ning nende allasutused.

Meede 1.2. Osa metsadest peavad olema kaitse all

Euroopa Liidu taastamismäärus[8] näeb ette tagada ökosüsteemide terviklikkus, ühenduvus ja säilitada vastupidavus või taastada rikutud süsteeme kokku 20% maismaast. Selle 20% sisse arvestatakse Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi andmetel keskkonnakaitseliste, sh looduskaitseliste kitsenduste seadmine[9], aga ka karjääride metsastamine ning looduslähedaste majandamisvõtetega majandatud alad.

On mõistlik, et osa metsadest on majandusmetsad ehk metsad, millel puuduvad loodus- või keskkonnakaitselised (sh vääriselupaiga kaitseks kehtestatud) või muud piirangud ja kitsendused ning millele seab nõuded vaid metsaseadus ja selle alusel kehtestatud õigusaktid.

Samuti toetatakse looduskaitseseaduse eelnõus olevat põhimõtet, et toimub pidev looduskaitsevajaduse seire ning paraneb arusaam, mida ja mis põhjusel kaitstakse. Eramaal olevad looduskaitselised piirangud võiksid maaomanike õiguste ja riigipoolse kvaliteetse kaasamise tagamiseks olla kehtestatud vaid lepingulistel alustel.

Ajakava: metsaseaduse ja looduskaitseseaduse menetlemine Riigikogus 2025. aastal ja taastamismääruse taastamiskava koostamine Kliimaministeeriumis 2026. aastal.

Mõju ja maksumus: Liigikaitse ning elupaikade seisundi paranemine sisuliselt nendes elupaikades, kus see vajalik, ja taastamismääruses ettenähtud viisil[10] ja mahus[11] on täidetud.

Maksumust mõjutab, millised otsused teeb seadusandja kaitstavate alade hulka kuuluvate kategooriate määratlemisel. Kaitstavate alade hulka peaks kuuluma kõik, mis on taastamismääruses kirjeldatud ja kus tavapärase metsamajandamise regulatsiooniga kehtivad täiendavad piirangud ja kitsendused ning need on seatud loodus- või keskkonnakaitselisel eesmärgil, ja taastatud kooslused, näiteks metsastatud või metsastunud karjäärid.

Vastutavad Vabariigi Valitsus ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon seisukohtade edastamisel Euroopa Komisjonile.

Meede 1.3. Loodusväärtuste taastamine eelkõige rikutud aladel ja esmatähtsates elupaikades

Ressursside optimeerimine looduskaitseliselt oluliste elupaikade taastamise prioriseerimise abil, võttes aluseks elupaiga kriitilisuse, elupaikade ja liikide suktsessiooni ning kliimamuutustest tuleneva kadumise Eestist ja taastamiseks vajalikud ning kättesaadavad ressursid. Lähtekohaks peab olema, et taastame väikeste kuludega ja pindala puudujäägiga, kuid väga olulised elupaigad esmajärjekorras ja teeme teiste jaoks alternatiivseid (pikaajalisi) plaane. Probleemiks võib saada, et Eestis on võrreldes Euroopaga keskmiselt heas seisundis loodus, mille tõttu ei pruugi meie riigi taastamisobjektid olla EL rahastuses prioriteetsed.

Taastamismeetmete rakendamisel tuleb prioriseerida alasid, mille puhul on taastamine kliimamuutuste juures võimalik ja kuluefektiivne. On nii liike kui ka elupaiku, kelle seisundi parandamine ei ole ainult Eestis rakendatavate kaitsemeetmetega võimalik.

Eestis on vaid 7% elupaikadest[12] halvas seisukorras (vanad loodusmetsad (9010*), soo-lehtmetsad (9080*), puisniidud (6530*) ja liigirikkad madalsood (7230)). Otsuse saaks teha „vanade loodusmetsade“ kohta, sest viimase 200 aasta jooksul on metsad läbi majandatud[13], aga enamik sihtkaitsevööndi metsadest muutub aastakümnete jooksul vanadeks loodusmetsadeks, seega nende seisukord paraneb juba tehtud otsuste alusel iseeneslikult. Liigirikkad madalsood on nn ülemineku kooslus, mis areneb looduslikus suktsessioonis edasi rabaks aastatuhandete vältel.

Looduskaitselised tegevused tuleb viia üle tulemusjuhtimise süsteemile, kus hinnatakse, kas kaitstavatel loodusobjektidel aitab aktiivne või passiivne taastamine parendada loodusväärtuse tulemust. Seire tulemusel hinnatakse taastamismeetmete kvaliteeti ning võetakse vajadusel vastu otsus jätkata, muuta või lõpetada taastamismeetmete rakendamine vastavalt olukorrale.

Ajakava: taastamismääruse taastamiskava loomine Kliimaministeeriumi poolt 2026. aastal.

Mõju ja maksumus: prioriseerimine aitaks Keskkonnaametil suunata raha sinna, kus seda on kõige rohkem vaja. Keskkonnaameti kulud olid aastal 2020 kokku 27,6 miljonit eurot[14], prioriseerimine aitaks kulusid vähendada 15% ja mittesoodsas seisundis olevate elupaikade seisundit parendada.

Vastutavad Kliimaministeerium, RMK, Eesti Erametsaliit, Eesti Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Meede 2. Maaomanike kaasamine loodusväärtuste hoidmisesse ja seisundi parandamisse

Meede 2.1. Vabatahtlikel lepingutel põhinev looduskaitse korraldus eramaadel

Luuakse eramaal rakendatavate looduskaitse lepingute süsteem, mis põhineb maaomanike vabatahtlikul tegevusel loodusväärtuste kaitsel.

Eraldi lepingu liigina luuakse nn Safe Harbor[15] leping (SHA) maaomanikele. Safe Harbor leping on eraõiguslike maaomanike ja riigi vabatahtlik kokkulepe, milles maaomanikud kohustuvad võtma meetmeid, et taastada, hoida, kaitsta või parandada elupaiku, sealhulgas märgalasid, metsaelupaiku, püsielupaiku, mis on kaitstud (või loetletud) Euroopa Liidu liigikaitsemääruse või elupaikade direktiivi lisades. Vastu antakse maaomanikele regulatiivne vabastus maakasutuspiirangutest. Kuigi Safe Harbor lepingud toimivad õigusliku raamistiku raames, on need kaitsealuste liikide kaitseks ebatraditsioonilised vahendid, sest nende pakutav stiimul on regulatiivne leevendus, millega muu hulgas ei kaasne ka looduskaitse kompensatsiooni (kui ei nähta lepingus ette tegevusi, mida eeldatakse, et maaomanik teeb).

Ajakava: rakendamine aastaks 2030, see eeldab Keskkonnaameti protsesside ümberkujundamist ning maaomaniku kliendina aktsepteerimist ning võimaldab kaasata erarahastust lepingute sõlmimiseks.

Mõju ja maksumus: rakendamise tulemusena saavad liigid kasu – näiteks liikide populatsioonid suurenevad ja/või nende elupaiku parandatakse. Koostöö eraomanikega paraneb, vähenevad vastuolud ja poliitilised kokkupõrked. Vähenevad riigi kulutused looduskaitsele.

Vastutavad Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Meede 2.2. Erarahastuse kaasamine looduskaitsesse elurikkuse projektide ja süsinikuprojektide kaudu, vähendades seeläbi koormust riigieelarvele

Looduskaitses ja kaitseväärtuste kahju ennetamiseks on tarvis kaasata eraraha muudest sektoritest kui maakasutus, sellesse aitaks panustada elurikkuse krediitide süsteemi loomine. Eeldusena peab olema tagatud riigi mõistes jätkusuutlik väliskaubanduse bilansi positiivne voog.

Juba praegu pakuvad süsinikuprojektid metsaomanikele võimalust teenida puidu müügi asemel tulu süsiniku sidumise eest. Eestis saab teenida ja müüa süsinikukrediite oma metsa uuendusraie edasilükkamise eest või muu kui metsamaa metsastamise eest.

Kui süsinikukrediitide müümise eest arvatakse osa metsast täielikult majandamisest välja, on riigi huvides kaasata ühelt hektarilt välisriikidest sama kogus finantse, mida praegu teenib metsandussektor. Selleks peaks praegu välismaale müüdava tonni CO2 ekv eest kaasama hinnanguliselt u 500 eurot tonni CO2 ekv. Muul juhul a) ei teki riigile samas koguses maksutulu ning b) on tegu nnrohekrahmamisega (green grabbing) ja välismaa suurkorporatsioonid saavad odavalt soetada n-ö korvamist (offset’i), ise edasi reostades ning kohalike kogukondade otsuseid suunates.

Ressursside ümberjagamine ühise pindalatoetuse rahamudelist ja/või elurikkuse krediidituru tekkimisel eraturul peaks võtma aluseks baasmakse maksmise pindala pealt piirangute eest eramaal (põllumaa, rohumaa või metsamaa) ning lisamakse nn liigiboonuse eest. Lähtekohaks on maaomanikeni toetusmeetmete jõudmine (kontrolli ja seiramiste vähendamine), et liigirikkuse hoidmise eest ei kärbita õigusi ja ei piirata õigustatud ootust, vaid makstakse preemiat.

See võimaldaks tekkida ka sotsiaalselt õiglasemal ja solidaarsemal ühise pindalatoetuse süsteemil, kus rohumaade hooldus on tihtipeale 100% kaetud tulu allikas ning metsameetmete ja põllumeetmete toetus on 40–45% tegelikust kulust.

Maaomanikud ja ettevõtted testivad juba praegu süsiniku- ja elurikkuse krediitide süsteemi. Euroopa Liit on loomas süsinikuturu raamistikku ning Loodushoiu Fond osaleb Euroopa Komisjoni programmis Green Assist elurikkuse krediitide arendamiseks majandusmetsades.

Ajakava: 2030. aastaks on elurikkuse krediitide raamistik loomisel Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi (DG Environment) egiidi all. Ühise põllumajanduspoliitika meetmete väljatöötamine kevadel 2025 pindalatoetusega seonduvate tegevuste osas, seadusandluse ja rakendusaktide loomine 2027. aastaks.

Mõju ja maksumus: Euroopa Liidu rahastusperioodi 2028-2035 ühine pindalatoetus näeb Euroopa Liidus ette ümberjagamise pindalatoetustelt loodushoiumeetmete toetustele.

Vastutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium, PRIA ja Keskkonnaamet.

Meede 3. Muude loodushoiumeetmete rakendamine tõhusamaks loodusväärtuste hoiuks ja edendamiseks

Ökoloogilised võrgustikud (sini- ja rohekoridorid) koos elupaigaväliste pindalapõhiste majanduspiirangute, -tingimuste (ökoloogiliselt kestlikumad metsakasvatusvõtted ja põllumajandus) ning -viisidega toetavad liikide seisundi hoidmist, tuues kaasa bioloogilise mitmekesisuse seisundi säilitamise ja parandamise, nagu lepiti kokku Kunming-Montreali ehk elurikkuse konventsioonis[16]. Muude loodushoiumeetmete (OECM[17]) puhul on tegemist elustikku toetavate aladega väljaspool kaitseala kohas, mille majandamise eesmärk ei ole looduskaitse, kuid majandamise viisiga kaasneb kasu loodusväärtustele.[18]

Meede 3.1. Vanade metsaliikide asenduselupaikade säilitamine ja toetamine parkides, alleedel jms paigus

Eesmärk on toetada vanade metsaliikide säilimist väljaspool vanu metsi. Asenduselupaigad toetavad nende liikide käekäiku.

Noorte metsade arvamine elupaiga puhveraladesse kahjustab keskmist vana metsa elupaiga seisundi indeksit. Samas on Eesti kalmistutel, parkides, alleedel jt tehiselupaikades ilma püsivate häiringuteta kaitstavate liikide (linnud, samblikud, orhideelised, samblad) poolt asustatud elupaiku. Sestap toetavad piiratud osas mitmed mittemetsamaad, nagu vanade puudega alad, Natura vanade lehtpuumetsade elupaiku, vanu loodusmetsi jt Natura elupaiku. Probleemiks on nende alade mõningane isoleeritus ning mõnel juhul alusmetsa aktiivne hooldus – mikrokliima ei vasta metsaelupaiga tavaseisundile. Sellest hoolimata nähakse kalmistuid elurikaste aladena[19].

Ajakava: aastaks 2026 peab Euroopa taastamismääruse alusel olema loodud Eesti Vabariigil taastamiskava, kus on ette nähtud tegevused, meetmed, hoitavad liigid ja alad, seiratud loodusväärtuste seis. Kava on kohustuslik koostada koos nende gruppidega, keda see kõige rohkem mõjutama hakkab, st koos maaomanikega. Alates 2025. aastast on võimalik inventeerida kalmistuid jt parke kaitsealuste liikide, sh samblike ja seente osas, et võtta need alad muude pindalapõhiste leevendusmeetmetena ehk nn toetavate aladena arvele.

Mõju ja maksumus: täiendav tugi liikide säilimisele ja täpsem arusaam nende käekäigust. Kaasneb täiendav inventeerimise kulu,väheneb vajadus hoida kaitse all metsa ja sealt saab teenida tulu omanik ja maksutulu riik.

Vastutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium.

Meede 3.2. Põlispuude vabatahtlik säilitamine elustikke toetavate struktuurielementidena

Põlispuudel ja nende vahetus läheduses asuvad mikroelupaigad. Suurte puudega seotud mikroelupaigad pakuvad ökoloogilisi nišše mitmesugustele liikidele ja on teatud taksonite jaoks sobivad mitmekesisuse kriteeriumid. Haruldased harvikliigid vajavad elupaikade struktuurielemente väljaspool kaitsealasid.

Ajakava: aastaks 2027 on eesmärgiks kaasata 300 hektarit põlispuude hoidmise lubadusse.

2026. on riigil tarvis välja töötada koos maaomanikega muud tõhusad pindalapõhised kaitsemeetmed ja analüüsida aktiivsete taastamisprogrammide alla kuuluvaid vabatahtlikke alasid, sh põlispuude ja muude eraloodushoiu alasid ja keskkonnakaitseliste kitsendustega alasid.

Mõju ja maksumus: Loodusliku üksikobjekti kaitsekohustust maaomanikule praegu ei korvata, seega kulusid juurde ei tule, kuid tegevus peab jääma vabatahtlikuks. Tegevus panustab taastamismääruse 20% eesmärgi täitmisesse.

Muude loodushoiumeetmete rakendusplaani väljatöötamiseks kulub u 100 000 eurot analoogsete projektide kuludest lähtudes.

Vastutavad Loodushoiu Fond ja Kliimaministeerium.

Meede 3.3. Elektriliinialusel alal väärtuslike rohumaade rajamine ja majandamine

Alad kõrgepingeliinide all ning juurdepääsuteed moodustavad väga hea koha tulevikus poollooduslike niitude (mitte segi ajada pärandniitudega) rajamiseks või taastamiseks, kui need on trasside all varem ajalooliselt olnud. Niidetud või karjatatud rohumaad on ja võivad saada tavaliste ja ka haruldaste taimede[20] ning putukate elu- ja pelgupaikadeks. Poollooduslike kooslustena majandatavate taristualuste alade eesmärk on säilitada mõnes piirkonnas põllumajanduse või metsastamisega (mittemetsamaale rajatud metsa) kadunud või suikunud kohalikku päritolu avamaakooslustele kohanenud liikide populatsioonid. Ebaregulaarne niitmine ja niidetud taimestiku eemaldamine vaesustab mulda ja võimaldab paljudel haruldastel (konkurentsis nõrkadel) või vähearvukatel taimedel uuesti edeneda.

Poollooduslike koosluste toetuse kogumaksumus aastatel 2014–2020 oli 37,5 miljonit eurot. Eestis loodetakse hooldamises hoida tulevikus 66 000–86 000 hektarit poollooduslikke koosluseid.[21] Taastades ja/või hoides igal aastal sellist ala niitmise all, on maksumaksja aastased kulud 15  miljonit kuni 25 miljonit eurot.

Praegu lõikab AS Elering võsa u 12 000 hektaril. Osa sellest alast saab pika aja jooksul muuta või muutub poollooduslikuks avakoosluseks ja selle pindala võrra saab vähendada maksumaksja kulusid sellele tööle. Tegevus panustab Euroopa taastamismääruse 20% eesmärgi saavutamisele.

Ajakava: aastaks 2027 rakendada testaladel niidukoosluste taastumiseks vajalik hooldusrežiim koostöös Kliimaministeeriumi, Eleringi ja maaomanikega.

Mõju ja maksumus: niitude ja puisniitude taastamiseks ja loomiseks võetakse maad peamiselt metsast ehk raadatakse metsamaad. Eeldades, et juurde on tarvis 20 000 hektarit taastatavat rohumaa-ala, kaotab riik summaarselt järgmise 40 aasta jooksul u 12 miljonit eurot aastas ehk 480 miljonit eurot maksutulu 40 aasta poollooduslike koosluste hoolduste rajamisele ja hooldamisele. Metsade raadamise läbi väheneb Eesti metsade süsiniku sidumise võime.

Kui seada eesmärgiks 6000 hektaril liinialustel väärtuslike rohumaade rajamine ja majandamine, võib see riigile tuua olulise kokkuhoiu:

Eleringi 6000 hektari võsalõikus maksab riigile 10 aasta peale kokku u 9,6 miljonit eurot (800 eurot/ha, iga viie aasta järel);

6000 hektari poollooduslike koosluste hooldusmaksumus niidukoosluste hoidmiseks makstakse u 85 eurot/ha ja seda tehakse igal aastal, 10 aasta peale kokku kulud 5 miljonit eurot;

6000 hektaril kokkuhoid 4,5 miljonit eurot, lisaks metsade süsiniku sidumise võime hoidmine.

Vastutavad Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, AS Elering.

Meede 3.4. Gaasivõrgu ja päikeseparkide aladel rohumaade rajamine ja hooldamine

Poollooduslikke kooslusi on võimalik rajada ja hooldada päikeseparkide all ja gaasitrassidel, mida niidetakse sageli. Enamik päikeseparkide aladest on minevikus olnud hooldatud rohumaad. Meede on efektiivsem neil aladel, mis on ajalooliselt olnud sellised kooslused. Kui tegu on uute kooslustega, siis võib sobiva koosluse (st niidetavast rohumaast kõrgema väärtusega koosluse) väljaarenemine võtta kaua aega.

Rohetiigri energia teekaardi prognoos näitab, et Eestisse tekib 2040. aastaks 1800 MW päikeseenergia tootmise võimsust. Hinnanguliselt 1 MW päiksepargi jaoks on vaja 2 hektarit maad, mis tähendab kokku u 3600 hektarit. Loodusväärtusi saab hoida ja juurde tekitada hooldades päikseparkide alasid poollooduslike koosluste põhimõtetest lähtuvalt ja tõstes uued päikesepargid võimalusel minimaalselt kahe meetri kõrgusele poollooduslike koosluste paremaks hooldamiseks.

Eestis on gaasitrassid u 7000 hektaril (500 mm ja suurema läbimõõduga) gaasi(paralleel)torustiku kaitsevööndis pinda, millel oleks võimalik süstemaatiliselt luua elurikkaid niidetavaid kooslusi nii endeemsetele kui ka haruldastele taimeliikidele, tekitades seeläbi õitsvad koridorid putukatele. Tegevus panustab Euroopa taastamismääruse 20% eesmärgi saavutamisele.[22]

Ajakava: testida võimalusi maaomanike ja eraettevõtete initsiatiivina ning viia PRIA meetmetesse aastaks 2027, et aastaks 2038 oleks hooldatud 3600 hektarit.

Mõju ja maksumus: Niitude, rohumaade ja puisniitude taastamisel ning loomisel võetakse maa peamiselt metsa arvelt. Päikeseparkidest poollooduslike koosluste kujundamisel jääb alles võimalus tuua 62 miljonit eurot maksutulu (100 eurot/tm) järgmise 60 aasta jooksul (üle miljoni euro aastas) metsade majandamisest. Samas on niidukooslused hoitud neil 3600 hektaril.

3600 hektari päikesepargi lisamisel poollooduslike koosluste meetmete täitmisesse hoitakse kokku hinnanguliselt ainuüksi PRIA toetusi 1,4 miljonit eurot aastas.

Kui 7000 hektari hooldusmaksumus niidukoosluste hoidmiseks ehk euroheina niitmise eest makstakse u 85 eurot/ha ja seda tehakse igal aastal, on 10 aasta peale kokku kulud 6 miljonit eurot, sest maksumaksja poolt PRIA väljamaksetel on euroheina kasu asemel ka gaasitrassi hoolduse funktsioon.

Vastutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium, päikeseparkide operaatorid ja AS Elering.

Meede 3.5. Maanteetrasside servaalade hooldamispõhimõtete muutmine

Kogu Eestis muudetakse teeservade niidetavate pindade hooldamispõhimõtteid ja ei kasutata taimemürke hooldamiseks ning tehakse samme bioloogilise mitmekesisuse toetamiseks, rakendades sobivamaid niitmisrežiime. Regulaarse niitmise sageduse vähendamine võimaldab taimedel õitseda ning toetada ökohüvesid. Teisalt aga tuleb tagada ka tuleohutus ja liikluse turvalisus ehk nähtavus.[23] Eesmärk on niita teeservi üks-kaks korda aastas, niites taimekõrgusele 15 cm. Teetammide muldkehade katted peaks ehitamisel katma vaesustatud mullaga, mis vähendab taimede kasvuvõimet ja võimaldab paljudel haruldastel (konkurentsis nõrkadel) või vähearvukatel taimedel uuesti edeneda.

Ajakava: testida võimalusi maaomanike ja eraettevõtete initsiatiivina ning viia Transpordiameti tegevustesse aastaks 2027 eesmärgiga muuta hooldus elurikkamaks 10% maanteetrassidel.

Mõju ja maksumus: vähendab Transpordiameti hoolduskulusid.

Kui see meede on hästi kavandatud ja rakendatud, võib see aidata kaasa kahaneva populatsiooniga tolmeldajate liikide taastumisele ja pakkuda ökosüsteemiteenuseid, kuna mõned putukate tolmeldatud põllukultuurid võivad tõsta tootlikkust.

Vastutavad Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

MAAKASUTUSE POTENTSIAAL

Maakasutuse potentsiaali tegevused panustavad kõik pikaajaliselt tervete ja tootlike metsade ja kvaliteetse puidu kasvatamisse, et siduda aktiivselt süsinikku ning seeläbi panustada biomajanduse sektorisse kvaliteetse toorme varustamisega, mis omakorda võimaldab toota puidust kestvustooteid.

Süsiniku sidumine metsas toimub fotosünteesi kaudu. Mida suurem on fotosünteesi aktiivsus, seda rohkem ka süsinikku seotakse. Selle tõttu on metsade juurdekasv otseselt seotud süsiniku sidumisega. Seda elementaarset loodusseadust on kinnitanud arvukad metsaökosüsteemi süsiniku aineringet uurivad teadustööd nii Eestis kui mujal. Süsinikubilansi hindamiseks metsaökosüsteemis kasutatakse ökosüsteemi netoproduktsiooni meetodit (Net Ecosystem Production – NEP). See meetod hindab ära kõik ökosüsteemis toimuvad süsinikuvood. Siduvaks süsinikuvooks on kogu ökosüsteemi produktsioon, mis hõlmab nii puude juurdekasvusid maa all ja maa peal kui ka alustaimestiku poolt seotavat süsinikku taime kasvu abil. Metsas on kogu aeg ka süsiniku emissioon, st orgaanilise aine lagunemisega mullas tekib mullahingamine, mis omakorda emiteerib süsinikku. Nende kahe näitaja vahena saame teada, kas metsaökosüsteem on süsinikku siduv või siis süsinikuheite allikas. NEP-meetod on laialt tunnustatud meetod ökosüsteemide süsinikuringe uurimiseks. Nii nagu metsade juurdekasv on seotud süsiniku sidumisega, on ka metsade tagavara otseselt seoses süsinikuvaruga metsades.

Süsinikuvaru kasvu osas meie metsades on oluline aru saada, millal toimub metsades puidu ja seega süsiniku tagavara küllastumine. Vaadeldes keskmisi hektari tagavarasid, joonistub välja trend, kus peale 60–70 eluaastat metsas enam olulist tagavara kasvu ei ole, pigem hakkab see vanemates metsades langema. See aga tähendab seda, et vanemates metsades süsinikuvaru kasv pidurdub ja mingist vanuses hakkab kahanema. See mõjutab ka meie metsade kogutagavara, sest ajaloolistel põhjustel on meie metsamaa pindala hüppeliselt suurenenud pärast 1960. aastaid, mistõttu Eestis on suur hulk metsa, mis on vanem kui 60 aastat. Sama ajalooline faktor, kus pärast teist maailmasõda hakkas Euroopas suurenema metsamaa pindala, mõjutab ka kogu Euroopa metsade tagavara kasvu. See on välja toodud teaduspublikatsioonis juba aastal 2013.[24]

Kuna metsade juurdekasv ja tagavara ei ole omavahel positiivses korrelatsioonis ehk juurdekasv on oluliselt suurem noortes ja keskealistes metsades ning tagavara kasvab seal peaaegu lineaarselt kuni 60 aastani, seejärel tekib tagavara kasvul küllastumine, siis on oluline teha vahet metsade süsiniku sidumise võimekusel ning süsiniku tagavara muutusel. Mitmed Eestis tehtud uuringud näitavad, et metsaökosüsteemide puhul on süsiniku sidumine seotud eelkõige puitse biomassi produktsiooniga.[25], [26], [27], [28] Sama toob välja ka Rootsis tehtud mahukas uurimus,[29] mille tulemused kinnitavad, et metsade süsinikubilansi määravaks teguriks on puidu kasv.

Meede 4. Elurikaste ja majandusse panustavate majandusmetsade kasvatamine

Ajakava: rakendamine pidevalt 2025–2040 ja edaspidi.

Mõju ja maksumus: meetmete rakendamine aitab kaasa metsade elurikkusele, tõstab metsade tootlikkust ja puidu kvaliteeti, mis võimaldab toota kõrgema lisandväärtusega puittooteid ja arendada biomajandust. Suureneb sektori lisandväärtus ja riigi maksutulu.

Vastutavad Kliimaministeerium (seadusandluse korrastamine), maaomanikud, RMK.

Meede 4.1. Raiesmike uuendamine seemlaseemnest kasvatatud metsataimedega

Metsaökosüsteemi süsiniku sidumise vaatest on üks olulisemaid aspekte metsa kiire uuendamine pärast lageraiet. Nii saab metsamaa jälle võimalikult kiiresti süsinikku siduma hakata. Eesti metsad hakkavad pärast lageraiet puude järjest kiireneva juurdekasvu tõttu juba 6.–8. aastal süsinikku edukalt ökosüsteemi talletama.[30]

Metsamajanduse jätkusuutlikkuseks ning kliimamuutuste leevendamiseks tuleb tagada kiire metsade uuendus. Kvaliteetsest seemlaseemnest kasvatatud metsataimed tagavad tulevikus 10–30% suurema tagavaraga metsad[31]. See tagab võimaluse suunata noorte metsade produktsiooni ehk tõhustada süsiniku sidumist puudesse ja hiljem puittoodetesse.[32]

Biostimulantide abil on võimalik täiendavat lämmastikku noorte metsataimedeni viia, see toetab noorte puude juurestikku arengut[33] ja suurema juurepinna ja ektomükoriisa kaudu on noored puud võimelised omastama rohkem toitaineid ja vett. See parandab nende konkurentsivõimet ja ellujäämist.[34],[35] Biostimulant ei ole väetis, kuna lisatav lämmastiku kogus 80–300 g hektari1 ei tõsta mulla viljakust.[36]

Aastaks 2030 kasvatatakse Eesti taimlates metsataimi seemlaseemnest, vajalikud RMK seemnemajanduse investeeringud on juba käimas. Eelduseks on riiklike metsauuenduste toetuste säilimine ja suurendamine metsaistutamiseks, et motiveerida erametsaomanikke metsade uuendamisse investeerima. Samuti on vajalikud teadus-arendustegevused seemnemajanduses ja taimekasvatuses, sh biostimulantide laialdasemas kasutuses.

Meede 4.2. Metsauuenduse ja noorendike õigeaegne hooldamine ja õigeaegne harvendusraie

Noore metsa hooldamine tagab puidu kvaliteedi ja istutatud metsa hea kasvama mineku. Äärmiselt oluline on metsakultuurides tehtavad hooldustööd, et uuenemine oleks efektiivne ning kasvama läheksid just kasvukohatüübile sobilikud puuliigid, et tagada kvaliteetsed metsad ka järeltulevatele põlvedele.

Metsade hooldamise üks tulemus on metsade kasvukiiruse tõusmine ning siin tuleb arvestada aastakümnete pikkuse tööga. Näiteks praegune 100aastane puistu on tekkinud 100 aastat tagasi saada olevatest seemnetest ja kujunenud 100 aasta jooksul tehtud metsakasvatustöödest ning nende puude kasvu me enam kiiremaks muuta ei saa. Samas on metsade hooldamise tulemusena iga kümnendiga paranenud puude kasvukiirus, kuna hooldamisega on metsas raiutud kehvamate kasvuomadustega puud ja parandatud puude kasvutingimusi. Kui praegu asendada vanad puistud paremate kasvuomadustega puudega, suureneb ka nende metsade tootlikkus ja puidu kvaliteet.[37]

Harvendusraieid viiakse metsas läbi alameetodil, mille käigus raiutakse välja allajäänud ja lähitulevikus väljalangevad puud. See annab võimaluse alles jäänud puudel paremini kasvada ja tagab ka lageraie käigus kvaliteetsema puidu väljatuleku, mis omakorda võimaldab suunata rohkem puitu kestvustoodetesse. Korrapäraselt hooldatud ja harvendatud puistu saavutab lageraieks kehtestatud küpsusdiameetri 20–30 aastat varem kui hooldamata ja harvendamata puistu.[38]

Harvendusraiete käigus väheneb küll esialgselt metsatagavara nende puude arvelt, mis oleksid langenud välja ka loodusliku hõrenemise protsessi käigus. Küll seovad metsad süsinikku ka pärast harvendusraiet, olgugi et puude arv vähenes. [39] [40]

Meede 4.3. Metsade ühtlasema vanuselise struktuuri saavutamine

Metsade majandamisel tuleb lähtuda Eesti metsade ajalooliselt tekkinud vanuselisest struktuurist. Uuendusraiete planeerimisel tuleb liikuda metsade ühtlasema vanuselise struktuuri poole, mis tagab stabiilse süsinikuvaru metsas ning efektiivse süsiniku sidumise.

Näiteks männikute puhul tagavara kasvu kulminatsioon saabub vanuses 50–60 aastat. Seega, mida kauem püsib mets püsti, seda vähem loob see mets puidu kasvu näol aastas keskmiselt lisandväärtust.[41] Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Seega tuleb igal ajahetkel lisaks süsiniku sidumisele pidada silmas ka kõiki muid aspekte, eriti neid, mis on baasindikaatoriks elurikkuse osas, kõige lihtsustatumalt erivanuselise metsa (sh vana metsa) osakaal ja paiknemine maastikul.

Süsinikuvaru suurenemine metsas ei ole lõputult võimalik ning varem või hiljem jõuab metsas puudesse talletatud süsinik tagasi aineringesse ja seotud süsinik osaliselt vabaneb. Seepärast on oluline metsades puidukvaliteedi tagamine ja kvaliteetse puidu varumine, misläbi saab süsiniku lukustada pikaajalistesse puittoodetesse. Metsaökosüsteemide puhul on süsiniku sidumine seotud eelkõige puitse biomassi produktsiooniga.[42], [43], [44], [45]

Meede 4.4. Majandusmetsade osakaal

Toetatakse selliseid seadusemuudatusi, milledega sätestatakse majandusmetsade osakaalu arvestamise põhimõtted.

Kestliku metsanduse tagamiseks on mõistlik, et osa Eesti metsamaast on majandusmets, mille kasutamisele seab piirangud vaid metsaseadus ja selle alusel kehtestatud õigusaktid ning millel puuduvad täiendavad loodus- või keskkonnakaitselised või muud piirangud ja kitsendused. See tagab puidu pideva kättesaadavuse ja kvaliteedi, biomajanduse ettevõtete ning maaelu püsimise, süsinikusidumise ja kestvate toodete tootmise, elujõulise metsa tulevastele põlvedele.

Meede 4.5. Kuivendussüsteemide hooldamine ja ümberehitamine

Metsakuivendusel on täiendav mõju metsa juurdekasvule vahemikus 2,5–3 m3/ha aastas.[46] Arusaadavalt on metsakuivendusel positiivne mõju süsiniku sidumisele juurdekasvu abil, kuid ka negatiivne suurenevatele mullaemissioonidele orgaanilise aine (eelkõige turba) lagunemise kaudu. Seetõttu on äärmiselt oluline ökosüsteemi kui terviku vaade, et produktsiooni kaudu seotud süsiniku kogused ületaksid orgaanilise aine lagunemisel tekkiva emissiooni ning ökosüsteemi süsinikubilanss oleks tervikuna süsinikku siduv, mitte emiteeriv. Kõdusoo kuusikud ja männikud on kliimajahutajad ning kaasikud on kliimaneutraalsed.[47] Lämmastiku mineraliseerumine sellistes kasvukohatüüpides näitab selgelt, et viljakuse ja kasvukoha headuse poolest ei jää kõdusoo metsad alla viljakatel mineraalmuldadel kasvavatele metsadele.[48]

Kuivendussüsteemide hooldamine, uuendamine ja veerežiimi kahepoolne reguleerimine on oluline, et säilitada metsamaa tootlikkust. Maaparandussüsteemid vajavad ümberehitamist, et tulla toime ekstreemsustega ehk vajada senisega võrreldes täiendavate settebasseinide ehitamist, elustikusõbralike kraavide sügavuste ja kallete määramist, vee äravoolu reguleerimist jms. Maaparandussüsteemide ümberehitamiseks on algatatud tehnoloogilisi arendusi, et võimaldada süsteemidesse integreerida lahendusi ekstreemsustest tulenevate mõjude reguleerimiseks vastavalt vajadusele, näiteks töökindel tehnoloogia regulaatorite automaatseks seadistamiseks.

Kolmandik Eesti maismaapinnast on kaetud maaparandussüsteemidega. Teekaardiga seame eesmärgiks 2040. aastaks vähemalt 10% erametsamaal olevaid kuivendussüsteeme, kas hooldustööde või uuendamisega, muuta sobivaks muutunud oludele. Keskmiselt on hektari kohta kraavimeetreid 70–75 ning ühe hektari maksumus võib varieeruda vastavalt tööde mahule, maastikule, kraavisüsteemide olemusele 350–400 eurot/ha. Olemasolevate (700 000 ha kuivendatud metsamaad) 10% maaparandussüsteemide hooldamine ja ümberehitamine läheks sellisel juhul maksma u 245 miljonit eurot.

Meede 4.6. Puutuha või muude väetiste kasutamise lubamine majandusmetsades

Boreaalsete ja ka hemiboreaalsete metsade produktiivsust reguleerib peamiselt lämmastik, eelkõige taimedele omastatavate lämmastikuvormide olemasolu.[49], [50] Metsade väetamise eesmärk on tõsta produktiivsust. Põhjamaade klassikaline praktika näeb ette 1–2 väetamiskorda lõunapoolsematel laiuskraadidel raieringi teises pooles, ühekordne väetamisnorm 100–150 kg lämmastikku hektari kohta.[51], [52] Väetamise mõju kestab männikutes 6–8 aastat ja kuusikutes 8–10 aastat. Tagavara suurenemine ühe väetamiskorra kohta kuival mullal kasvatades männikutes on u 13–19 m3/ha, kuusikutes värskel mullal 14–21 m3/ha. Kuivendatud turvasmulla väetamise mõju kestab mineraalmullast kauem, isegi 15–30 aastat, ning tagavara aastase juurdekasvu suurenemine Lõuna-Soome näitel on sõltuvalt kasvukohast ja puuliigist 0,8–2,4 m3/ha.[53]

Eestis on varasemalt uuritud nii puu- kui põlevkivituha kasutamist metsanduses.[54]

Aastaks 2030 on metsamaade väetamise osas algatatud mitme teadusasutuse koostöös vajalikud uuringud. Võib eeldada, et kui väetamine on reguleeritud ja vastavalt teadusuuringutele piiritletud, on sellel positiivne kasu maakasutuse potentsiaali tõstmisel keskkonda kahjustamata.

Meede 5. Metsamaa ja puude kasvatamise ala pindala suurendamine

Elektrilevi jaotusvõrgu kaitsevööndite ulatus on mõlemal pool liini telge:

kuni 1 kV nimipingega liinide korral 2 meetrit (madalpinge);

1 kV kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit (keskpinge);

1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit (keskpinge);

35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit (kõrgpinge).[55]

Metsamaa pindala suurendamiseks liinitrasside arvelt tuleks osa keskpinge õhuliine viia maakaablitesse. 600 km õhuliine maakaablitesse viies vabaneks liinitrasside kaitsevööndite alt metsamaad umbes 1000 hektarit.

Maakaablite kasutamise puhul metsamaa pindala suurendamiseks on tegu rohestamise meetmega, mille puhul võib riigil ja energiataristu omanikel olla potentsiaali Euroopa rohefondide rahastamisvõimaluste kasutamiseks.

Eleringi desünkroniseerimise projekti raames vabaneb kaitsevööndialust maad umbes 900 hektari ulatuses (liinide L300, L301, L353 demonteerimine). Sellest tuleks metsastada vähemalt pool.

Ajakava: 2030–2040.

Mõju ja maksumus: Metsamaa pindala suurenemine u 1400 hektari võrra.

Vastutavad Elering, Elektrilevi, Kliimaministeerium, maaomanikud, RMK.

Meede 5.2. Istandike rajamine ja asendusmetsastamine

Keskkonnaagentuuri esialgse analüüsi järgi võib metsastamiseks potentsiaalseid alasid olla kokku 79 745 hektari ulatuses, millest 55,5% ehk 44 237 hektarit moodustavad rohumaad, 44,2% ehk 35 273 hektarit põllumaad ning jäätmaad, karjäärid, aianduslikud maad ja haljasalad moodustavad kokku 0,3% ehk 236 hektarit. Omandivormi alusel paiknevad 87,2% ehk 69 579 hektarit sobivatest aladest eramaadel ja 10,3% ehk 8251 hektarit riigimaal.[56]

Aastaks 2040 metsastatakse või rajatakse istandikke kokku umbes 30 000 hektarit.

Ajakava: 2025–2040.

Mõju ja maksumus: Metsastamise või istandiku rajamise hind 1500 eur/ha, puudega kaetud ala pindala suureneb 30 000 hektari võrra.

Istandike rajamisel tuleb vältida uute probleemide teket ja oluliste väärtuste kahjustamist ehk ennekõike istandike rajamist väärtuslikule põllumaale, senisele metsamaale või muu väärtusliku koosluse asemel.

Vastutavad: Kliimaministeerium, RMK, maaomanikud, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Meede 5.3. Biomassi kasvatamine elektriliinide all

Eleringi õhu- ja kaabelliinide kaitsevööndite pindala on üle 30 000 hektari, millest u 11 800 hektarit paikneb metsastunud-võsastunud alal.[57]

Neid alasid on võimalik osaliselt kasutada biomassi kasvatamiseks. Liinitrassi all on võimalik kasvatada biomassi kõrgusega kuni 3 m ning trassi serva aladel kuni 10 m. Väikesel pindalal ei ole see tulus tegevus, seetõttu tuleb leida võimalused suuremate pindalade liitmiseks ja ala kasutusele võtmiseks nt rendilepingutega.

Aastaks 2040 võiks liinialust maad biomassi kasvatamiseks kasutada hinnanguliselt 5000 hektari ulatuses.

Ajakava: 2025–2040.

Mõju ja maksumus: saadaval on täiendav ressurss bioenergia tootmiseks.

Vastutavad Kliimaministeerium, AS Elering, maaomanikud ja biomassi kasvatajad (potentsiaalsed liinialuste alade rentnikud).

BIOMAJANDUSE POTENTSIAAL

Meede 6. Biomajanduse potentsiaali tõstmine

Biomajanduse potentsiaali tõstmiseks ja süsiniku sidumise olulises mahus suurendamiseks aastaks 2040 on kaks peamist meedet.

Meede 6.1. Madalakvaliteedilise puidu keemiline väärindamine ja/või plaaditööstuses kasutamine Eestis ja seeläbi fossiilsetest maavaradest toodetud toodete asendamine (asendusefekt) ja süsiniku pikemaajaline talletamine puittoodetes.

Puidutööstuse suurim probleem Eestis on väheväärtusliku puidu (ehk paberipuidu ja osaliselt küttepuidu kvaliteediga puidu) kohapealne keemiline väärindamine, mis annaks madalakvaliteedilisele puidule pikema eluea ja looks rohkem lisandväärtust majandusse. Seeläbi oleks võimalik ka suuremal määral fossiilsetest maavaradest toodetud toodete asendamine biomajandusest pärit toodetega, mis süsinikuheitmete vaatest looks positiivse asendusefekti[58]. Suurt innovatsiooni ootab ka puidust saadava ligniini suurem kasutusele võtmine puidukeemias ja sellest pikaealiste toodete tootmine. Ühe tonni toodetud ligniini süsinikujalajäljeks on -1968 kg CO2 ekv (nt fenoolil on selleks +3015 kg CO2 ekv), mis iseloomustab hästi, kui kliimasõbralik tooraine on puit ja sealt saadav ligniin.

Meede 6.2. Energiapuidu kohapealse kasutamise suurendamine ekspordi arvelt ja puidutööstustes toodetud soojus- ja elektrivõrku müümise suurendamine (asendusefekt, energia julgeolek ja elektrivõrgu stabiilsuse pakkuja)

Puidu kaskaadkasutuse[59] viimane etapp on jääkide kasutamine elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Enamik puidutööstusettevõtetest suudavad tootmisprotsessis tekkinud jääkidest toota soojusenergiat oma tootmise jaoks. Suured puidukeemia- ja pelletitööstused suudavad toota energiat rohkem, kui ise tarbivad, ning saavad energiat müüa elektri- ja soojusvõrkudesse. Tulemusliku stsenaariumi realiseerumisel võiks hinnanguliselt puidutööstus toota u 1000 GWh ehk 1TWh juhitavat taastuvat elektrienergiat aastas, mis moodustab üle 10% Eesti elektrienergia vajadusest (2021. aastal oli Eestis elektri tarbimine 8,44 TWh[60]). Lisaks suudaksid puidukeemiatehased tarnida u 500 GWh soojusenergiat ja 25 miljonit kuupmeetrit biogaasi, mille kasutamine transpordisektoris vähendaks seal süsinikujalajälge.

Aastaks 2040 on Eestis kõrgelt arenenud puidu mehaaniline väärindamine (saeveskid ja vineeritööstus). Paljusid Eesti asulaid köetakse hakkpuiduga. Samuti toodetakse hakkpuidust elektrit. Eestis toodetavast taastuvast elektrienergiast moodustab ligikaudu pool (2023. aastal 46%[61]) puidust toodetud elekter. Hakkpuidust toodetakse elektrit kütust säästlikult kasutatavates koostootmisjaamades. Puidu mehaanilise väärindamise ja energiatootmise sektorites Eestis suuri muudatusi aastaks 2040 oodata ei ole.

Ajakava: (meetmed 6.1 ja 6.2): 2025–2035.

Mõju ja maksumus (meetmed 6.1 ja 6.2):

Tegevuste realiseerumisel (väheväärtusliku puidu väärindamine lisaks senisele 3 mln m3) suureneb puidutööstuse sidumine 2040. aastaks 2,7 miljonit tonni CO2 ekv ehk u 317% võrreldes 2022. aastaga.

Investeeringuid 2 miljardit eurot vastavalt tegevusele: madalakvaliteedilise puidu keemiline väärindamine ja/või plaaditööstuses kasutamine Eestis ja seeläbi fossiilsetest maavaradest toodetud toodete asendamine (asendusefekt) ja bioloogilise süsiniku pikemaajaline talletamine puittoodetes (süsiniku talletamine).

Investeeringuid 200 miljonit eurot vastavalt tegevusele: energiapuidu kohapealse kasutamise suurendamine ekspordi arvelt ja puidutööstustes toodetud soojus- ja elektrivõrku müümise suurendamine (asendusefekt, energia julgeolek ja elektrivõrgu stabiilsuse pakkuja).

Madalakvaliteedilise ümarpuidu ekspordist saadava 1 euro asemel võimaldab puidu kohapeale keemiline väärindamine kasvatada seda kuni 8 euroni.

Uute madalakvaliteedilise puidu keemilise väärindamise tehaste rajamisega luuakse riigile täiendavalt (st lisaks hetkeolukorrale) juurde kogulisandväärtust mahus 610 miljonit eurot aastas ja 1562 uut töökohta ning lisaks 4870 kaudset ja kaasnevat töökohta (EY 2022 aruanne).

Vastutavad Vabariigi Valitsus, kes peab tagama võrdse kohtlemise erinevate roheenergia tootmisviiside vahel; Kliimaministeerium, kes peab kasutusele võtma puidukeemilise väärindamisega saadud puittoodete ajakohastatud poollaguajad LULUCF aruandluses; erainvestorid, kes rajavad biorafineerimis- või plaaditööstused, mille lisaharudeks on roheenergia tootmise kompleksid. Varasemalt kirjeldatud meetmed peavad olema ellu viidud.

[1] Artikkel 12, Euroopa Liidu taastamismäärus [30.12.2024]

[2] Jõgiste et al. Hemiboreal forest: natural disturbances and the importance of ecosystem legacies to management [30.12.2024]

[3] Rudowska et al. 2022. The contribution of forest reserves and managed forests to the diversity of macrofungi of different trophic groups in European mixed coniferous forest ecosystem[30.12.2024]

[4] Uhl et al, 2024.Achieving structural heterogeneity and high multi-taxon biodiversity in managed forest ecosystems: a European review | Biodiversity and Conservation [30.12.2024]

[5] Standard – PEFC [30.12.2024]

[6] Standard – FSC [30.12.2024]

[7] Märgis – Wildlife Estates [30.12.2024]

[8] Artikkel 1, Euroopa Liidu taastamismäärus. [30.12.2024]

[9] Kehtivate seaduste alusel avalik-õiguslikke kitsendusi põhjustavad nähtused koos viitega seadustele: KTSnahtus.xlsx. Maa-amet [30.12.2024]

[10] Conservation status of habitats under the EU Habitats Directive | European Environment Agency’s home page [27.12.2024]

[11] Roasto, R., Tampere, U. (toim) (2020). Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn [27.12.2024]

[12] Keskkonnaagentuur (2024). Ülevaade Eesti ökosüsteemide seisundist, surveteguritest ja leevendusmeetmetest | Keskkonnaagentuur [27.12.2024]

[13] www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0378112709004794

[14] Aastaraamat 2020 | Keskkonnaamet [27.12.2024]

[15] Safe Harbor programm USAs – lepinguline looduskaitse eramaal palu-kirjurähni näitel – www.loodushoiufond.ee/blogi/safe-harbor-programm-usas-lepinguline-looduskaitse-eramaal-palu-kirjurahni-naitel

[16] Elurikkuse konvensioon ehk Kunming-Montreali konvensiooni tekst [30.12.2024]

[17] OECM – other effective area-based (conservation) measures

[18] Euroopa Keskkonnaameti keskkonnaportaal. Other effective area-based conservation measures [30.12.2024]

[19] Biodiversity potential of burial places – a review on the flora and fauna of cemeteries and churchyards – ScienceDirect

[20] Berg, et al. 2013. Butterflies in semi‐natural pastures and power‐line corridors – effects of flower richness, management, and structural vegetation characteristics – Berg – 2013 – Insect Conservation and Diversity – Wiley Online Library

[21] loodusveeb.ee/sites/default/files/inline-files/Pärandniitude%20tegevuskava%20%28kinnitatud%202021%29.pdf

[22] The Nature Conservany. Landmark Policy Paper on Nature-Inclusive Solar [30.12.2024]

[23] Road maintenance guidelines to improve wildlife conservation and traffic safety. Technical report No. 5 October, 2016. Overview of Research Programmes Operations [30.12.2024]

[24].www.researchgate.net/publication/255969352_First_signs_of_carbon_sink_saturation_in_European_forest_biomass

[25] The dynamics of the carbon storage and fluxes in Scots pine (Pinus sylvestris) chronosequence – ScienceDirect

[26] Variation in annual carbon fluxes affecting the SOC pool in hemiboreal coniferous forests in Estonia – ScienceDirect

[27] Carbon budgets in fertile silver birch (Betula pendula Roth) chronosequence stands – ScienceDirect

[28] Ecosystems carbon budgets of differently aged downy birch stands growing on well-drained peatlands – ScienceDirect

[29] Landscape‐variability of the carbon balance across managed boreal forests

[30] Aun, K., Kukumägi, M., Varik, M. et al. (2022). Recovery dynamics of ecosystem carbon budgets in a young silver birch stand chronosequence after clear-cut – Estonian case study, Scandinavian Journal of Forest Research, 37:5-8, 352-365, DOI: 10.1080/02827581.2022.2155235

[31] Haapanen, M. (2024). Realised genetic gains from past Finnish silver birch seed orchards. Silva Fennica vol. 58 no. 1 article id 23072. doi.org/10.14214/sf.23072

[32] Laas, et al. 2024. Metsakasvukohad ja metsamajandus

[33] The carbon bonus of organic nitrogen enhances nitrogen use efficiency of plants – Franklin – 2017 – Plant, Cell & Environment – Wiley Online Library

[34] (PDF) Survival and growth of Scots pine (Pinus sylvestris) seedlings in north Sweden: effects of planting position and arginine phosphate addition

[35] Organic nitrogen enhances nitrogen nutrition and early growth of Pinus sylvestris seedlings | Tree Physiology | Oxford Academic

[36] biostimulants.eu/members/arevo/

[37] A.Sims arvutused 2024

[38] Laas. E ja Uri.V. 2023. Metsandusteatmik

[39] Aun, K., Kukumägi, M., Varik, M., et al, (2021) (a). Short-term effect of thinning on the carbon budget of young and middle-aged silver birch (Betula pendula Roth) stands. Forest Ecology and Management 480 (1–2): 118660. DOI: 10.1016/j.foreco.2020.118660

[40] Aun, K., Kukumägi, M., Varik, M. et al. (2021). (b). Short-term effect of thinning on the carbon budget of young and middle-aged Scots pine (Pinus sylvestris L.) stands.  Forest Ecology and Management 492 (12): 119241. DOI: 10.1016/j.foreco.2021.119241

[41] A. Sims arvutused 2024

[42] The dynamics of the carbon storage and fluxes in Scots pine (Pinus sylvestris) chronosequence – ScienceDirect

[43] Variation in annual carbon fluxes affecting the SOC pool in hemiboreal coniferous forests in Estonia – ScienceDirect

[44] Carbon budgets in fertile silver birch (Betula pendula Roth) chronosequence stands – ScienceDirect

[45] Ecosystems carbon budgets of differently aged downy birch stands growing on well-drained peatlands – ScienceDirect

[46] mi.emu.ee/userfiles/instituudid/mi/MI/Projektid/KIK_aruanne_mps_rek_moju.pdf

[47] Launianinen, S., Ahtikoski, A., Rinne, J. (2025). Rewetting drained boreaal beatland forests does not mitigate climate warming in the 21st Century: www.researchgate.net/publication/388823272_Rewetting_drained_boreal_peatland_forests_does_not_mitigate_climate_warming_in_the_21st_century

[48] Riigimetsa Majandamise Keskus, Süsiniku- ja lämmastikuringe muudetud niiskusrežiimiga metsades: media.rmk.ee/files/Rakendusuuringu%20lopparuanne_Kodusoometsad.pdf

[49] www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0378112717300191

[50] www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0378112720316686

[51] Anthropogenic nitrogen enrichment increased the efficiency of belowground biomass production in a boreal forest – ScienceDirect

[52] The carbon sequestration response of aboveground biomass and soils to nutrient enrichment in boreal forests depends on baseline site productivity – ScienceDirect

[53] Laas, E. ja Uri, V. (2023). Metsandusteatmik

[54] Puutuha kasutamisvõimalused metsanduses 9

[55] Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähtsusele esitatavad nõuded: www.riigiteataja.ee/akt/128062015004?leiaKehtiv

[56] Keskkonnaportaal, asendusmetsastamine – keskkonnaportaal.ee/et/asendusmetsastamine

[57] Eleringi andmed 2024

[58] Asendusefekt – süsinikuheite vähendamine nii, et fossiilsed materjalid asendatakse puidu kui süsinikuneutraalse materjaliga.

[59] Kaskaadkasutus – taastuvast ressursist, sh puidust, eemaldatakse kõigepealt selle ressursi kõige väärtuslikumad elemendid, kuni enam midagi võtta pole, ning alles seejärel põletatakse jääk energia saamiseks.

[60] Elektri tarbimine ja tootmine | Elering

[61] Põlevkivist elektri tootmine mullu vähenes | Statistikaamet.