7.2 Põllumaa
Emissiooni vähendamine turvasmuldadelt
Meede 1. Eesti KHG aruandluse metoodikate arendamine
Tegevused: turvasmuldadel kasutatavate põllumajanduspraktikate eristamine (püsirohumaa, lühiajaline rohumaa või põllukultuuride kasvatamine) ja vastavalt erinevate heitetegurite rakendamine ning põllumajanduslikus kasutuses olevate turvasmuldade pindala täpsustamine.
Ajakava: 2025–2040.
Mõju: P. Penu 2012. aasta hinnangu alusel on harimises olevatest turvasmuldadest ligi 1/3 mineraliseerunud, st eeldatud tegelik turvasmuldade alune pind LULUCF põllumaa kategoorias on ligi 20 470 hektarit. Mullastikukaardi andmete täpsustamine on algatatud 2024. aastal MULD2 projekti raames. Turvasmuldadel asuvate püsirohumaade CO2 heide on 6,46 tonni CO2 ekv hektarilt madalam kui turvasmuldadel muldade majandamisel tekkiv KHG heide. Tootmispraktikate eristamine vastavalt PRIA toetustaotluste andmetele.
Vastutavad Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
Meede 2. Turvasmuldadel majandatava põllumaa püsirohumaa alla viimine
Meetme rakendamiseks on välja pakutud kolm mehhanismi:
võimaldada mineraalmuldadel olevad püsirohumaad viia üle turvasmuldadele kiirel ja paindlikul viisil[1], tagades et tootjatele ei teki püsirohumaa tagasi rajamise kohustust. Lisaks võimaldada turvasmuldadele püsirohumaa tagasi rajamine;
maadevahetus riigimaade vastu. Riigil välja töötada lahendus, mis võimaldab põllumajandustootjatel vahetada turvasmullad riigi valduses olevate mineraalmuldade vastu. Eriti oluline tootjatele, kellel on turvasmuldade osakaal üle 70% maaportfellist;
toetusmeede turvasmuldade püsirohumaa alla viimiseks, mille puhul on eelduseks saamata jäänud tulu kompenseerimine.
Tegevused: püsirohumaa alla viidud 13 000 hektarit majandatavaid turvasmuldi.
Ajaraam: 2025–2040 eeldusel, et realiseeruvad ülalkirjeldatud meetme rakendamise mehhanismid.
Mõju: Maaelu Teadmuskeskuse 2024. aasta kliimameetmete mõjuanalüüsi[2] alusel on keskmine CO2 ekv vähenemine aastas 67 856 tonni ning sektorile keskmiselt saamata jäänud tulu 1,4 miljonit eurot aastas, kui püsirohumaaks viiakse üle 3000 hektarit põllumaad aastas.
Vastutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, põllumajandustootjad.
Meede 3. Kuivendussüsteemide mõju leevendamine
Tegevused: Eestis on 62% põllumaast kuivendatud. Selleks, et leevendada maaparandussüsteemide mõju veekogumitele, tuleb suurendada elurikkust ning edendada ökosüsteemide teenuseid. Põllumajandustootjad saavad rajada leevendusrajatisi, näiteks äravoolupunkti keskkonnakaitserajatisi, ning ajakohastada kuivendussüsteeme. Veekogude seisundi kvaliteedi parandamise seisukohalt on oluline kuivendussüsteemide hooldamisel ja kavandamisel tegevused planeerida selliselt, et põllumuldades seotud süsinikuvaru ei väheneks ning toitained ja setted kanduks välja võimalikult vähe.
Meetme elluviimisel tuleb paralleelselt tõsta põllumajandustootjate teadlikkust keskkonnakaitserajatiste rajamise ja hooldamisega seotud tegevuste kohta. Keskkonnakaitserajatiste rajamist tuleb soodustada põllumajandustoetuste kaudu.
Ajakava: 2025–2040.
Mõju: kuivendussüsteemide mõju leevendamine veekogudele ja ökosüsteemiteenuste soodustamine. Meetme elluviimine eeldab täiendavaid pilootuuringuid, sh taastatud veerežiimiga uuringualade rajamist või põllumaadel veetaseme reguleerimist ning stabiliseerimist, seniste kuivendussüsteemide veekvaliteedi ja leevendusmeetmete tulemuslikkuse seiret.[3]
Vastutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, põllumajandustootjad.
Loomakasvatuse emissiooni vähendamine
Meede 4. Eesti KHG aruandluse metoodikate arendamine
Tegevused: loomakasvatuse KHG emissioonide arvutuse aluseks olevate sõnnikutehnoloogiate ja tootmistehnoloogiate osakaalude ning söödakasutuse emissioonitegurite täpsustamine. Lisaks täpsematele andmebaasidele üleminek nagu PRIA toetustaotluste andmed, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli andmed.
Ajakava: 2025–2040.
Mõju: põllumajandussektoris on viimasel 20 aastal tehtud märkimisväärselt investeeringuid keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse ning toimunud on muudatused loomapidamisviisides ja tõuaretuses, mis inventuurist ei peegeldu. Täiendavalt võimaldab täpsemate andmebaaside kasutuselevõtt parandada inventuuri arvutustes kasutatavate lähteandmete täpsust ning kajastada reaalselt tegevuste mõju.
Vastutavad Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
Meede 5. Aretuse toetamine ja tõupõhiste söödakasutuse emissioonitegurite kasutusele võtmine
Tegevused: veiste tõuaretuse toetamine ning tõupõhiste söödakasutuse emissioonitegurite rakendamine KHG inventuuris.
Ajakava: 2025–2040.
Mõju: tõuaretuses keskendutakse söödakasutuse efektiivistamisele ning hinnatakse aretusväärtused söödakasutuse suhtes, mis seotakse metaaniheitega. See võimaldab minna üle emissiooni täpsemale arvestusele ning parandada KHG inventuuri täpsust, samaaegselt toetades lihaveisekasvatuse sektori arengut.
Vastutavad Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts.
Meede 6. Karjatamise osakaalu suurendamine
Tegevused: karjatatavate loomade osakaalu suurendamine: 1) karjatatavate piimaveiste noorkarjade osakaalu suurendamine 5%-ni; 2) karjatatavate lihaveiste osakaalu suurendamine 100%-ni. Meetme rakendamise eeldus on investeeringute kaudu karjatamiseks sobilike tingimuste loomise soodustamine (nt farmides väljapääsud loomadele, lihaveistele varjualuste tagamine) ning investeeringud loomade heaolu tagamiseks karjatamisperioodil (nt taristu rajamise toetamine). Samuti tuleb suurendada loomakasvatuse teadlikkust.
Ajakava: 2025–2040.
Mõju ja maksumus: piimaveiste noorkarjade karjatamise osakaalu suurendamine on praegu tootjatele majanduslikult ebaefektiivne meede, mistõttu on meetme realiseerumise eelduseks saamata jäänud tulu kompenseerimise mehhanismide loomine näiteks põllumajandustoetuste kaudu. Samuti on oluline tagada lihaveisekasvatajatele ligipääs toetusmeetmetele, mis soodustaks investeeringuid loomade heaolu tagamiseks karjatamisperioodil. Meetme realiseerumisel on hinnatud heite vähendamise potentsiaaliks kokku ligi 20 000 tonni CO2 ekv aastaks 2040[4].
Täiendavalt võib tootjatele lisamotivatsioon tekkida väiksema süsinikujalajäljega toodetud toidu eest. Praegu tarneahel ja tarbija seda veel ei väärtusta, kuid rakendatavad jätkusuutliku majandamise (Environment, Social, Governnce – ESG) nõuded suunavad toidutööstuseid oma keskkonnamõju vähendama, mis mõjutab otseselt põllumajandustootjaid, kuna toidutootmine moodustab põhiosa tööstuste keskkonnamõjust. See avab potentsiaali kõrgema hinna saamiseks madala süsinikujäljega toodetud toidu eest ning suurendab toidutööstuse mõju toidutoomise praktikatele.
Vastutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, põllumajandustootjad.
Meede 7. Biogaasi/-metaani tootmine (ringbiomajanduse soodustamine, sh loomsete jäätmete käitlemine)
Biogaasi tootmine on võimalus taastuveneriga tootmise kaudu täiendavalt väärindada kohalikku toorainet nagu sõnnik, biolagunevad jäätmed, reovesi, reoveesetted, taimsed jäätmed ja muu biomass. 2024. aastal on Eestis hinnatud biometaani tootmise potentsiaaliks 815 GWh[5] aastas. Toodangust üle poole ehk 461 GWh põhineks põllumajandusloomade sõnnikul (peamiselt vedelsõnnik), praeguseks on ressursina realiseeritud 12%11.
Eestis toodeti 2023. aastal 210 617 MWh biometaani, sh 33 583 MWh reoveesetetest, 61 729 MWh loomasõnnikust, 42 025 MWh toiduainetööstuse jääkidest, 69 965 MWh biojäätmetest ja 3315 MWh muust biomassist[6]. Eesti Biogaasijaamade Assotsiatsiooni andmetel oli 2022. aasta IV kvartali lõpu seisuga Eestis kaheksa töötavat biometaanijaama[7]. Arvestuslikult tekkis 2023. aastal Eestis 2,8 miljonit tonni sõnnikut, millest biogaasi tootmiseks kulus 360 000 tonni (u 12%)11. Kokku toodeti sõnnikust biometaani 57 GWh11.
Biogaasi tootmine võimaldab rakendada ringbiomajanduse mudelit, kus põllumajanduses tekkiv orgaaniline jääde (sõnnik, taimne biomass jms) kasutatakse ära biogaasi/-metaani tootmiseks ning selle tulemusena tekkiv kääritusjääk ehk digestaat kasutatakse omakorda väetisena põldudel. Seega vähendab digestaadiga väetamine mineraalväetiste kasutamise vajadust ja hoiab toitainete ringe suletuna.
Digestaadis on lämmastik taimedele kohe omastatavas vormis, mistõttu on oluline, et digestaadi laotamine toimuks õigel ajal vastavalt taimekasvule ning sügisesel laotamisel välditaks suuri laotuskoguseid. Digestaat mõjub mulla süsinikuvarule samamoodi kui vedelsõnnik, st süsinikuvaru säilib ja/või suureneb.[8] Lisaks keskkonnakaitselistele aspektidele võimaldab biogaasi tootmine minna põllumajandussektoris üle taastuvkütustele, asendades fossiilkütused ning samaaegselt toetades tarnekindlust ja isevarustatust. Selleks on oluline tagada üle riigi gaasitanklate võrgustik, et soodustada taastuvkütustele üleminekut ka kohalikes vedudes (ühistransport, siseveod jne), ning liitumispunktid tööstustes gaasi tarbimiseks.
Põllumajandustootjate jaoks on tegemist väga mahukate investeeringutega (biogaasijaam ning vajalikud digestaadihoidlad), mis ei ole tootjale tihtipeale jõukohased. Lisaks tekitavad valitsevad majandustingimused ja õigusruum (ebaselgus ressursside osas, mida võib sisendina kasutada, kuna taastuvenergia direktiiv on pidevas muutumises) ebakindlust investeeringu tasuvuse ning toodangu turustamise ja hinnastamise osas. Seetõttu on praegu toetustel keskne roll selliste investeeringute tegemisel. Toetusmeetmete/finantsinstrumentide kujundamisel on oluline tagada mõistlikud tingimused toetuse kasutamiseks.
Tegevus: aastaks 2030 rajatakse viis uut biogaasijaama, aastaks 2040 täiendavalt kaks jaama ehk kokku seitse jaama, mille toodang aastas kokku 147 GWh biometaani. Meetme rakendamise eelduseks on biogaasijaamade ja digestaadihoidlate investeeringute toetamine finantsinstrumentide kaudu.
Ajakava: 2025–2040.
Mõju: meetme rakendamise tulemusel väheneb sõnniku hoiustamisel ja laotamisel tekkiv KHG emissioon, kokku on hinnatud heite vähendamise potentsiaaliks aastate 2025–2040 jooksul 797 939 tonni CO2 ekv[9].
Vastutavad Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, põllumajandustootjad, energeetikaettevõtted.
Meede 8. Sõnniku ja taimsete põllumajanduslike jäätmete järelkäitlemiseks standardsete lahenduste väljatöötamine
Lisaks biogaasijaamadele on põllumajanduses tekkivaid jäätmeid (sõnnik, taimne biomass jm) võimalik väärindada kompostimise kaudu. See aitab täiendavalt väärindada põllumajandussektoris tekkivat orgaanilist jäädet ning pakkuda alternatiivi mineraalväetistele, vähendades viimaste kasutamist.
Sõnniku järelkäitlemise osas on praegu peamiselt keskendutud piimaveiste vedelsõnniku väärindamisele biogaasijaamade kaudu. Alternatiivina on võimalus sõnnikut kompostida kompostiväljakutel ning kasutada saadud komposti väetise ja mullaparandajana. See on jõukohane lahendus, mis tagab ringmajandusele ülemineku ka väiksemates ettevõtetes (näiteks lihaveisekasvatuses).
Kompostiväljakute rajamist toetatakse praegu roheinvesteeringute meetmes. Selle laialdase rakendamise muudab keeruliseks aga jäikus erinevate nõuete tõlgendamisel. Näiteks ühe keskkonnakaitselise nõudena tuleb tagada veekindlus, mis on praegu defineeritud kui asfaltplats, mille rajamine on tootjatele aga väga kallis (40 EUR/m2). Teadaolevalt on Euroopas välja töötatud mitmeid keskkonnanõuetele vastavaid kompostväljakute lahendusi, mis on kohandatud just väikeettevõtetele. Selline lähenemine, st standardsete lahenduste väljatöötamine ja Eesti oludesse teiste riikide lahenduste kohandamine on meede, mis aitab muuta ettevõtete jaoks projektide maksumuse odavamaks ning soodustada laialdasemat kompostiväljakute rajamist. See toetab põllumajandusettevõtetes ringmajandusele üleminekut ning mulla süsiniku sidumise ja säilitamise võimekust.
Samasugused standardsed lahendused on vajalikud ka vedeldigestaadi ja sõnniku järeltöötlemiseks.
Tegevus: sõnniku ja taimsete põllumajanduslike jäätmete järelkäitlemiseks standardsete lahenduste väljatöötamine rakendusuuringute kaudu. Täiendavalt investeeringute soodustamine toetusmeetmete ja/või finantsinstrumentide kaudu.
Ajakava: 2040.
Mõju: meetme rakendamise tulemusel väheneb sõnniku hoiustamisel ja laotamisel tekkiv KHG emissioon. Täiendavalt mõjub kompost mullaseisundi parandajana, mistõttu säilib ja/või paraneb muldade seisund ja süsinikuvaru.
Vastutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium, põllumajandustootjad.
Maaharimise emissiooni vähendamine
Meede 9. Otsekülvi ja minimeeritud harimise osakaalu suurendamine
Tegevus: maaharimise praktikates kündmise osakaalu vähendamine ning üleminek otsekülvile ja minimeeritud harimise osakaalu suurendamine ning selle soodustamine põllumajandustoetuste kaudu. Seejuures ei välista meede kündmist või kündmise ja otsekülvi/minimeeritud harimise praktikate kombineerimist (näiteks kündmine iga 5 või 7 aasta tagant).
Ajakava: 2025–2040.
Mõju: otsekülvile ja minimeeritud harimisele üleminekul väheneb kütusekulu. Eesti Maaülikooli hinnangu [10] põhjal on kütuse kulu hektari kohta künnipõhise tehnoloogia korral 14,6–19,6 liitrit kõrgem kui minimeeritud harimisel ning 21,6–33,6 liitrit kõrgem võrreldes otsekülviga. Eeldades, et teraviljade ja rapsi pinnast 13% puhul asendatakse künnipõhine tehnoloogia otsekülviga (2030. aastaks 51 630 ha), oleks aastane kütuse kokkuhoid 1,56 miljonit liitrit (u 2% kogu aastasest diislikütuse kasutusest põllumajanduses), millega kaasneks KHG heite vähenemine 4132 tonni CO2 ekv võrra aastas.
Vastutavad Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, põllumajandustootjad.
Meede 10. Täppisviljeluse rakendamine
Tegevus: täppisviljeluse tehnoloogiate – täppisväetamine, täppistaimekaitse – rakendamise osakaalu suurendamine investeeringutoetuste kaudu.
Ajakava: 2025–2040.
Mõju: täppisväetamise tehnoloogia võimaldab lämmastikväetiste kokkuhoidu kuni 20% ulatuses, tingimusel et põllukultuuridel ei ole talviseid külmakahjustusi ja taimed on põldudel ühtlaselt tärganud.METK täiendavate kliimameetmete analüüsi (2024) kohaselt on täppisviljelusega võimalik saavutada 2040. aastaks minimaalse investeeringumahu 7,3 miljoni euro juures heite vähenemine 56 kt CO2 ekv võrra. Samuti on võimaldab täppisviljeluse rakendamine vähendada teiste toitainete ja taimekaitse- ning umbrohutõrjevahendite sattumist veekeskkonda, mis aitab leevendada või parendada veekogude ning nendega seotud liikide seisundit.
Vastutavad Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, põllumajandustootjad.
Meede 11. Orgaanilise väetise kasutamise soodustamine
Tegevus: kompostimise, vahekultuuride ja haljasväetiskultuuride kasvatamise soodustamine toetusmeetmete kaudu.
Ajakava: 2025–2040.
Mõju: meetme tulemusena väheneb vajadus mineraalväetiste kasutamiseks, paraneb ja säilib muldade seisund ning suureneb muldade süsiniku sidumise võimekus. Seejuures on tegevuste rakendamisel eelduseks, et põllukultuuride saagikus ei vähene.
Vastutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, põllumajandustootjad.
Meede 12. Eesti KHG aruandluse metoodikate arendamine
Tegevused: põllumajanduse maaharimise KHG emissioonide arvutuse aluseks olevate tootmispraktikate osakaalude, emissioonitegurite täpsustamine ning tootmisest välja jäetud aladelt (maastikuelemendid, rohumaad, jm) süsiniku sidumise arvestamine, lisaks üleminek täpsematele andmebaasidele (nagu PRIA toetustaotluste andmed).
Ajakava: 2025–2040.
Mõju: põllumajandussektoris on viimasel 20 aastal tehtud märkimisväärselt investeeringuid keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse ning toimunud on tootmispraktikate muudatused, mis inventuurist ei peegeldu. Täiendavalt võimaldab täpsemate andmebaaside kasutuselevõtt parandada inventuuri arvutustes kasutatavate lähteandmete täpsust ning kajastada reaalselt tegevuste mõju.
Vastutavad Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
Kütuste emissiooni vähendamine
Meede 13. Diisli asendamine jätkusuutlikkuse kriteeriumitele vastava alternatiivkütusega
Tegevus: traktorites kasutatava diislikütuse asendamine jätkusuutlikkuse kriteeriumitele vastava alternatiivkütusega. Meetme rakendamine ei vaja lisainvesteeringut masinate väljavahetamiseks, kuid tegemist on erimärgistatud diislikütusest oluliselt kallima kütusega, mistõttu suurenevad tootjate kütusekulud.
Ajakava: 2025–2040.
Mõju: asendades põllumajanduses diislikütus jätkusuutlikkuse kriteeriumitele vastava alternatiivkütusega 25% ulatuses on võimalik vähendada KHG emissiooni kuni 216 kt CO2 ekv. Meetme rakendamine ei vaja lisainvesteeringut masinate väljavahetamiseks, kuid tegemist on erimärgistatud diislikütusest oluliselt kallima kütusega, mistõttu suurenevad tootjate kütusekulud.
Vastutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, põllumajandustootjad.
Meede 14. Fossiilkütustel töötavate veokite asendamine gaasiveokitega
Tegevus: fossiilkütustel töötavate veokite asendamine gaasiveokitega. Meetme rakendamise eelduseks on biogaasi tootmise võimekuse arendamine, gaasitanklate võrgustiku väljaarendamine ning ülemineku soodustamine investeeringutoetuste kaudu.
Ajakava: 2025–2040.
Mõju: diislikütuse KHG eriheide on 3,1347 tonni CO2 ekv/t, kuid biometaani eriheide on nullilähedane. Asendades 25% maagaasil töötavatest veokitest gaasiveokitega on võimalik kokku vähendada kuni 38,393 tonni CO2 ekv.
Vastutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, põllumajandustootjad.
Meede 15. Ettevõttesisene transporditööde efektiivistamine
Tegevus: ettevõttesiseselt töökäikude ja protsesside optimeerimine soodustades täppistehnoloogiate rakendamist, üleminekut otsekülvile või minimeeritud harimisele ning asendades traktorid veotöödel (gaasi)veokitega. Meetme rakendamise eelduseks on biogaasi tootmise võimekuse arendamine, gaasitanklate võrgustiku väljaarendamine ning ülemineku soodustamine investeeringutoetuste kaudu.
Ajakava: 2025–2040.
Mõju: eeldusel, et traktoritel on aastas 1100–1400 töötundi ja sellest 3% asendatakse veoautode töötundidega, on potentsiaalne KHG heite vähenemine aastas 25,313–32,217 tonni CO2 ekv.
Vastutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, põllumajandustootjad.
Meede 16. Üleminek taastuvenergiale
Tegevus: põllumajandusettevõtetes taastuvenergia lahendustele üleminek, mis soodustab taastuvenergia kasutuselevõttu ettevõtte taristus (nt viljakuivatid, farmihooned).
Ajakava: 2025–2040.
Mõju: meetme rakendamisel väheneb põllumajandussektoris fossiilse päritoluga elektri- ja soojusenergia kasutamine.
Vastutavad Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, põllumajandustootjad.
Elurikkuse toetamine
Meede 17. Tulemuspõhised elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste toetusskeemid
Tegevus: tulemuspõhiste elurikkuse toetusskeemide väljatöötamine ja rakendamine, et soodustada põllumajandusmaastikul elurikkust, sh tolmeldajate ja liblikate arvukust, taimede liigirikkust, põllulindude pesitsust, maastikuelementide olemasolu ja süsinikusiduvaid soosivaid praktikaid.
Ajakava: 2025–2040.
Mõju: tulemuspõhised toetusskeemid on seotud kindlaksmääratud keskkonnamõju saavutamisega ning võimaldavad tootjatel paindlikkust majanduspraktikate valikul soovitud tulemuseni jõudmiseks. Näiteks saavad eesmärgiks olla maastikuelementide olemasolu ja nende suurem katvus põldudel ning kliimasõbraliku põllumajanduspraktika rakendamine, kus mõõdikuks on süsiniku sidumise paranemine ja emissioonide vähenemine.
Vastutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, põllumajandustootjad.
Potentsiaalsed lisameetmed tuleviku perspektiivis
uute tehnoloogiliste lahenduste ja innovatsiooni soodustamine rakendusuuringute kaudu, et leida lahendused, kuidas liikuda väiksema jalajälje ja ökonoomsema tootmise poole;
süsinikukrediidid ja jätkusuutlik majandamine (ESG) kui võimalik lisamotivatsioon väiksema süsinikujalajäljega toodetud toodangu eest;
loomakasvatuses metaani inhibiitorite kasutamine (piimakarjades). Vajalikud pilootuuringud, et mõista, kuidas inhibiitorite kasutamine mõjutab loomade tervist, tootlikkust ja piima kvaliteeti;
fossiilkütuste kasutamise vähendamiseks hübriidpõllumajandusmasinate kasutuselevõtt (elekter + biometaan);
uurida potentsiaali taimekasvatuse ja loomakasvatuse integreerimiseks ja ringbiomajanduse edendamiseks, et tagada efektiivne toitainete majandamine. Kõrvaldada tuleb bürokraatiatõkked, mis takistavad ringbiomajanduse rakendamist;
märgalaviljelus: eeldusel, et on olemas rakendusuuringud ja toimiv äriplaan. Tuleb algatada ja läbi viia märgalaviljeluse pilootuuringud Eesti tingimustes, mis hõlmavad ka tootearendust (nt kasvusubstraatide tootmine).
[1] Vajalik erand, et üle viimine saaks toimuda kiiremini kui 5aastane tsükkel.
[2] Täiendavate kliimameetmete mõjuanalüüs lõpparuanne (2024)
[3] Pilootuuringu ja meetmete kavandamisel lähtuda mh juhisest „Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks“ (2024) keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/240131_Lyhijuhend_T%C3%9C.pdf
[4] kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-05/Kliimaseaduse%20kokkuv%C3%B5te_viimane_0%20%282%29.pdf
[5] kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-12/Kestliku%20biogaasi%20tootmise%20ja%20kasutuselev%C3%B5tu%20suurendamise%20v%C3%B5imaluste%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf
[6] elering.ee/biometaani-paritolutunnistused
[7] www.eestibiogaas.ee/biogaasijaamad-eestis
[8] Värnik, R., Kriipsalu, M., Kaasik, A., Orupõld, K., Raave, H., Aro, K. (2023). Kääritusjäägi (digestaadi) ohutus, sobivus mullaparandaja või väetisena kasutamiseks ja kääritusjäägi kasutamise majanduslik tasuvus. Uuringu lõpparuanne. Tartu: Eesti Maaülikool.
[9] Maaelu Teadmuskeskus (2024). Lõpparuanne „Kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike olulisimate lisameetmete sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine“: Täiendavate kliimameetmete mõjuanalüüs lõpparuanne (2024).
[10] Eesti Maaülikool (2015). Rapsi, nisu, rukki, odra ja tritikale viljeluse keskmiste kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise metoodika väljatöötamine ja rakendamine Eestis: kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Rapsi%2C%20nisu%2C%20rukki%2C%20odra%20ja%20tritikale%20viljeluse%20keskmiste%20kasvuhoonegaaside%20heitkoguste%20arvutamise%20metoodika%20v%C3%A4ljat%C3%B6%C3%B6tamine%20ja%20rakendamine%20Eestis.pdf.