3 Maakasutuse praegune olukord

See peatükk käsitleb maakasutuse praegust olukorda metsanduse, põllumajanduse, kaevanduste ja veestiku, kui kõige rohkem süsinikku siduvate maa ökosüsteemi osade kasutamises. Seejuures on käsitletud ka kogu maakasutust läbivalt mõjutava mullastiku, märgalade, ruumilise planeerimise ja elurikkuse mõju.

Maakasutus ja selle tulemusena kujunenud maastikud kajastavad seda, mida me oma territooriumil teeme. Maastik – meid ümbritsev looduslik ja inimtekkeline keskkond nii, nagu me seda tajume – on muutumises, kuid osa muutusi on pöördumatud[1]. Maa ja sellel paiknevate ökosüsteemide säästlik kasutamine aitavad vähendada inimese põhjustatud keskkonnasurvet. Samuti vähendavad terved ja sidusad ökosüsteemid kliimamuutuste mõju. Seetõttu on oluline maast tulenevaid ressursse ja sellega seotud ökosüsteeme targalt kasutada ning vajadusel kasutust suunata.

2023. aastal läbi viidud Eesti maahõive kaardistuse[2] andmetel oli Eesti maismaa pindala 4 537 200 hektarit (45 372 km2), millest suurima osa ehk 51,6% (2 341 100 hektarit) moodustab puittaimestik (mets, põõsastik ja puittaimede rida). Haritava maa (aianduslik maa, põld) osakaal oli 2023. aastal 23,0% (1 045 300 hektarit), märgalad (madalsoo, õõtsik, raba, roostik, soovik) moodustasid 7,6% (345 800 hektarit), lagedad alad (klibune ala, liivane ala, rohumaa, muu lage) 7,3% (329 500 hektarit), seisuveekogud (biotiik, järv, laugas, paadikanal, paisjärv, tehisjärv, tiik, muu) 4,8% (219 200 hektarit), vooluveekogud 1,9% (72 700 hektarit), teed 1% (46 2000 hektarit), kasutatavad ja kasutusest väljas olevad turbatootmisalad 0,55% (25 100 hektarit), muud kõlvikud 0,4% (19 200 hekatrit) ja rajatised 0,3% (14 100 hektarit).

Joonis 5. Maahõive, 2023.

Allikas: Eesti maahõive kaardistus 2023: keskkonnaportaal.ee/et/eesti-maahoive-kaardistus-2023

Loodus tagab meile hüvesid (ökosüsteemiteenuseid), mis panustavad nii meie elukeskkonna seisundisse (reguleerivad ja säilitavad hüved), tagavad loodusest pärit tooraine ja materjalide kättesaadavuse (varustavad hüved) kui ka panustavad meie vaimsesse ja füüsilisse tervisesse ning kultuurilistesse kogemustesse (kultuurilised hüved). Kõik looduse hüved panustavad ühel või teisel moel, otsesemalt või kaudsemalt meie heaolusse ja majandustegevusse ning on osa looduskapitalist.

Ökosüsteemide halb seisund mõjutab negatiivselt nii majandust kui ka heaolu. Heas seisundis ökosüsteemid pakuvad meile elutähtsaid looduse hüvesid ning on võtmetähtsusega kliimakindluse tagamisel. Mida paremas ökoloogilises seisundis elupaigad on, seda rohkem olulisi funktsioone ehk ökosüsteemi hüvesid need pakuvad ning vastupidi − ökoloogilise seisundi halvenemisega väheneb ka looduse võime pakkuda vajalikke hüvesid.

[1] Oja, T. Maakasutuse muutused – linna ja maa tähenduse moondumine. Eesti inimarengu aruanne 2019/2020. 2020.inimareng.ee/print/EIA-2019-1.1.pdf

[2] Eesti maahõive kaardistus 2023: keskkonnaportaal.ee/et/eesti-maahoive-kaardistus-2023