3.1 Metsamaa

Metsa ja metsamaa definitsioone on mitmeid. Eesti õigusaktidest lähtuvalt on mets ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.

Metsamaa on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:

1. metsamaa on kõlvikuna kantud maakatastrisse;
2. metsamaa on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.^[1]

Dokumendis on läbivalt kasutatud statistilise metsainventuuri (SMI) mõisteid, mille kohaselt metsamaa on maa, mis on suuteline tootma normaalse raieringi keskmisena vähemalt ühe tihumeetri tüvepuitu aastas hektari kohta ning maad ei kasutata olulisel määral metsandusega mitteseotud tulunduseesmärkidel. Metsamaa jaguneb metsaga metsamaaks ehk puistuks ja metsata metsamaaks − ajutiselt metsata alad nagu raiesmikud, selguseta alad ja hukkunud puistud.

Statistilise metsainventuuri (SMI^[2]) 2023^[3] järgi on 2023. aastal Eesti metsamaa pindala 2 334 200 hektarit. Sellest 2 122 100 hektarit on puistute pindala ehk metsaga metsamaa, ülejäänu metsata metsamaa (joonis 6).

Joonis 6. Metsamaa pindala muutus SMI hinnangul.

Allikas: Statistikaamet, SMI: andmed.stat.ee/et/stat/keskkond__loodusvarad-ja-nende-kasutamine__metsavaru

Metsade tagavara suurenes aastani 2017 (489 863 000 m³) ning alates sellest see vähenenud 30 000 000 m³ võrra (joonis 7), seda eelkõige raadamiste, majandamise ja metsade vanuselise struktuuri tõttu. Keskmine puistu vanus on 54,8 aastat.

Joonis 7. Puistute tagavara, tuhat m3

Allikas: Statistikaamet, SMI: andmed.stat.ee/et/stat/keskkond__loodusvarad-ja-nende-kasutamine__metsavaru.

Eesti metsade vanuseline jaotus on ajaloolistel põhjustel kujunenud ebaühtlaseks (vt ptk 1). Jätkusuutliku metsanduse tagamiseks toimub liikumine metsade ühtlase vanuselise jaotuse suunas. Kogutagavara lühiajaline muutumine sõltub tulevikus ennekõike metsade vanuselisest struktuurist, uuendusraiete mahust, mis omakorda sõltub looduskaitse- ja muudest piirangutest, majandatavate metsade kokkuleppelistest küpsuskriteeriumitest, ilmastikust, turunõudlusest, metsaomanike otsustest, metsakahjurite levikust jt näitajatest.^[4]

SMI 2023 järgi on metsades suurenenud puude liigiline mitmekesisus, vähenenud on monokultuursete puistute pindala ja suurenenud kolmest ja enamast puuliigist koosnevate puistute pindala.

Levinumad puistud on pindalaliselt kaasikud (696 800 hektarit, 29,9%) ja männikud (696 400 hektarit, 29,8%), järgnevad kuusikud (425 000 hektarit, 18,2%) ja hall lepikud (229 800 hektarit, 9,8%). Suurima tagavaraga on männikud (157 759 m³, 34,8%), kaasikud (119 995 m³, 26,4%) ja kuusikud (84 091 000 m³, 18,5%)^[5].

Metsa majandamine

SMI 2023 järgi oli viimase viie raiehooaja (2018−2023) keskmine raiete kogupindala metsamaal 95 000 hektarit. Keskmiselt raiuti 11,2 miljonit tihumeetrit. 75% puidust raiuti lageraie teel, 12% puidust varuti harvendusraietest, 4% aegjärkse raiega, 6% puidust sanitaarraietest, 1% puidust varuti valikraie teel (joonis 8).

Joonis 8. Viie aasta keskmine raiete tagavaraline jaotus metsamaal.

Allikas: SMI 2023

Raiemaht püsib viimastel aastatel 10–12 miljoni tihumeetri tasemel. 2022. aasta raiemaht oli 12,1 miljonit tihumeetrit. Aasta varem oli SMI alusel raiemaht 10,0 miljonit tihumeetrit. Lageraiete maht oli 2022. aastal kokku 9,3 miljonit tihumeetrit ning pindala 32 600 hektarit. SMI lageraiete pindala puhul on oluline ära märkida, et need sisaldavad ka sanitaarsetel põhjustel tehtud lageraieid, näiteks kuuse-kooreüraski tõrjeks tehtavaid raieid.^[6]

Pindalaliselt tehti viimasel viiel aastal 37,3% raietest riigimetsas ja 62,7% raietest teiste valdajate metsades. Raiutud puidutagavarast tuli 38,8% riigimetsast ning 61,2% teiste valdajate metsadest.

Pärast uuendusraiet on metsaomanikul kohustus uuendada metsa. Oluline on, et mets uueneks kasvukohale sobivaimate ja majanduslikult väärtuslike puuliikidega.

Kuna erametsades puudub kohustus metsauuenduse tegevustest teatada, puudub ülevaade kogupindalast, kus uuendustöid tehti. Riigimetsa istutati 2023. aastal 22,9 miljonit taime, istutustöid tehti 8941 hektaril.^[7] Erametsadesse istutati 2023. aastal umbes 18 miljonit taime. Kümne aastaga on erametsadesse istutatud taimede hulk kahekordistunud.^[8]

Metsa majandamise osa on ka metsakaitse ehk metsakahjustustega tegelemine. Metsaregistri andmetel on viimastel aastatel enam registreeritud üraskikahjustusi, ulukikahjustusi, tormikahjustusi, juurepessu kahjustusi. Lisaks ohustavad metsi kliimamuutustega kaasnevad uued kahjustajad ja ilmastikumuutused.

Metsakasutus

Puit on Eesti majandusele tähtis toorme- ja energiaallikas. Eestisse on rajatud investeeringumahukad puidutöötlusettevõtted, mille toimimise edukus sõltub stabiilsest toormega varustatusest. Sealjuures on tähtis jälgida puittoodete liikumist nii riigi sees kui ka väliskaubanduses.

Puidubilansi kogumaht oli 2022. aastal 17 681 000 tihumeetrit. Peamised puiduallikad olid raie metsamaalt (11,9 mln m³) ja import (4,3 mln m³). Eesti metsamaalt varutud puidust kasutati palgina 40% (4,7 mln m³), paberipuiduna 23% (2,7 mln m³) ja küttepuiduna 37% (4,5 mln m³).

Puidubilansi kogukäibest kulus energiaks (puitkütuste tarbimine ja eksport) 51% (9,1 mln m3), Lõppkasutuse suuremad valdkonnad oli puidu ja puittoodete eksport (11,2 mln m³) ning puidu riigisisene kasutamine energeetikas (5,8 mln m³).^[9] Eesti-siseselt kasutati puidubilansi andmetel kokku 6,4 miljonit tihumeetrit, millest ligi 90% kasutati energeetikas – seega jäi Eestisse puitu kestvustoodete kujul väga vähe, mis näitab Eesti puidutööstuse tugevat ekspordivõimekust.

Metsandus ja puidutööstus on ekspordile fokuseeritud. Tuleviku valikukohaks on see, kas ja kuidas suurendada vähekvaliteetse puidu väärindamist ning kuidas suurendada kestvustoodete kasutuse osakaalu Eestis.

Tabelis 1 on välja toodud varutava tooraine kvaliteedi mahud viie raiestsenaariumi korral. Kõige väärtuslikum on saematerjali ja vineeri kvaliteediga tooraine ehk puit, mis sobib mehaaniliseks väärindamiseks saeveskites ja vineeritööstustes. Puiduvarumisel kõikidest raietest kokku on palgi väljatulek 43%, kõrgema kvaliteediga tehnoloogilise puidu^[10] väljatulek on 25% ning keskmise kvaliteediga tehnoloogilise puidu^[11] ja madala kvaliteediga tehnoloogilise puidu^[12] väljatulek on 32%. Viimase grupi suur osakaal on tingitud Eesti metsade puuliigilisest olemist, kus lepikute osakaal on ca 25% küpsetest puistutest.

Tabel 1. Metsamaalt ja mitte metsamaalt varutavad puidu mahud (miljonit tihumeetrit aastas) ja selle jagunemine kvaliteediklassidesse.

Allikas: Keskkonnaagentuuri koostatud puidubilanss ja selle põhjal maakasutuse teekaardi autorite arvutused.

Lisaks ümarpuidule varutakse raielankidelt raie käigus tekkinud oksi ja latvu ning mittemetsamaalt tüvesid, millest toodetakse nn metsahaket ehk madalakvaliteedilist hakkpuitu, mis sobib praegu peamiselt energia tootmiseks.

Metsast toodetud ümarpalgist saab 43% kestvustooteid (nt saematerjal, vineer, ümarfreespalk) ja 47% sekundaarkasutusse minevat toorainet, millest pool on tööstushake (nn chips) ehk kõrgema kvaliteediga tehnoloogiline tooraine ja teine pool on saepuru, mis sobib madala kvaliteediga tehnoloogiliseks tooraineks, ning 10% moodustab koor jm jäägid, mida saab samuti kasutada energia tootmiseks.

Tabel 2. Tootekogused vastavalt kvaliteedile (miljonit tm / a).

Allikas: Keskkonnaagentuuri koostatud puidubilanss ja selle põhjal maakasutuse teekaardi metsanduse töörühma arvutused.

Tabelisse 2 lisanduvad jäägid puittoodete järeltöötlusest, mööblitööstusest ja puidu korduvkasutusest (pakendi-, lammutus- ja ehitusjäägid), mida saab kasutada puidukeemiatööstuses, pelletitööstuses ja CHP-jaamades energia tootmiseks. Selliste jääkide kogus 2022. a puidubilansis oli 0,94 miljonit tihumeetrit^[13].

Käesoleval ajal on Eestis kaks olulist puidukeemia ettevõtet: Estonian Cell AS Kundas ja Horizon Tselluloosi ja Paberi AS Kehras. Esimene neist kasutab toorainena haava ümarpuitu ja teine okaspuu ümarpuitu ja tööstushaket (chips). 2022. a puidubilansi alusel kasutati Eestis puidukeemia- ja pelletitööstuses kokku 3,89 miljonit tihumeetrit puitu ja energia tootmiseks 5,8 miljonit tihumeetrit puitu.

Puidu kasutamine energia tootmiseks on Eestis olnud tõusvas joones (fossiilseid kütuseid kasutatavate katlamajade asendamine hakkpuidu-katlamajadega). Rahvusvaheliselt on BECCS (bioenergia kasutamine koos süsiniku püüdmise ja säilitamise tehnoloogiaga).^[14] ja BioCCU (ühendab biomassi kasutamise ja süsiniku püüdmiseks maa alla ladustamise)^[15] tunnustatud sobivateks lahendusteks atmosfäärist süsiniku eemaldamiseks ja seetõttu võib prognoosida, et Eestis pelletitööstuse mahud aastaks 2040 oluliselt ei muutu, kui ei tehta suuremahulisi investeeringuid uutesse tehastesse.

Metsaökosüsteemi mittepuidulistele hüvedele on pööratud seni suhteliselt vähe tähelepanu ning nende kohta ei koguta samal määral statistikat kui puidupõhiste toodete kohta, kuna tegemist on mahuka ja ressursirohke analüüsiga. Paljud sellised ökosüsteemihüved ei kajastu majandusstatistikas (korilus oma tarbeks) või puudub neil otsene turg (tolmeldamine, maastikuvaade). Mittepuidulistes hüvedes nähakse tihti täiendavat metsamajanduslikku potentsiaali, mis toetab ka teiste eesmärkide täitmist. Looduses ja eriti metsas viibimine aitab inimestel parandada ja taastada nii füüsilist kui vaimset tervist. Lisaks toetavad just eriti vanad suured puud ja säilikpuud elurikkust, aga pakuvad ka maastiku ilu.^[16]

Majandamispiirangutega metsad

SMI 2023 järgi on Eestis mittemajandatavaid ehk rangelt kaitstavaid metsi 429 600 hektarit (18,4%). Rangelt kaitstava metsamaa pindala on viimasel kümnendil kasvanud (joonis 9).

Joonis 9. Kogu rangelt kaitstavate metsade pindala muutus aastatel 2000–2023.

Allikas: SMI 2023

Majanduspiirangutega metsi on SMI järgi 308 500 hektarit (13,2%) ning majanduspiiranguta metsi 1 596 100 hektarit (68,4%). Nende alade sees eksisteerib veel täiendavaid majandamispiiranguid näiteks kohalike omavalitsuste rohevõrgustikes, riigimetsa kõrge avaliku huviga metsades, karstialadel, muinsuskaitsealadel, mitmetes kaitsevööndites jne.

Kaitstavatest metsadest on eraomandis 29% (195 060 hektarit).^[17] Suure osa piirangute puhul on maaomanikel võimalik saada saamata jääva tulu eest hüvitist, kuid seni ei ole välja töötatud süsteemi, mis tagaks piirangute õiglase ja kohese hüvitamise.^[18] Kord aastas on võimalik taotleda looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu hüvitamist piiranguvööndis, sihtkaitsevööndis ja projekteeritaval alal, kuid hüvitised on paljudel juhtudel väiksemad kui saamata jäänud rahaline tulu omanikule ja kliimatulu ühiskonnale. Rangete piirangute korral on maaomanikul võimalik maa müüa riigile, kuid järjekorrad maa riigi poolt omandamiseks on mitme aasta pikkused.

Euroopas on aina levinum muude loodushoiu meetmete (OECM)^[19] rakendamine tõhusamaks loodusväärtuste hoiuks ja edendamiseks, mille puhul on tegemist elustikku toetavate aladega väljaspool kaitseala kohas, mille majandamise eesmärk ei ole looduskaitse, kuid majandamise viisiga kaasneb kasu loodusväärtustele.

Eralooduskaitse on praegu reguleeritud riiklikul tasandil ainult vääriselupaikade kaitselepingutega ja erainitsiatiivil on käivitatud tegevusi põlispuude hoidmiseks.

Sertifitseeritud metsad

Metsaseaduse jt metsanduslike õigusaktide järgimine tähendab, et metsi majandatakse säästvalt, seda kinnitavad ka rahvusvahelised säästva metsamajandamise sertifikaadid. Eestis on kasutusel peamiselt PEFC ja FSC metsamajandamise sertifikaadid. Riigimetsas on kasutusel mõlemad, erametsas on enam kasutusel PEFC sertifikaat. Kokku on Eestis sertifitseeritud metsa umbes 1,79 miljonit hektarit (77% metsamaa pindalast). Sellest 1,17 miljoni puhul kasutatakse nii PEFC kui FSC sertifikaati.^[20]

Metsamaa ja puittoodete süsinikuheide

Metsamaa kategooria netoheide 2022. aastal oli -1359,93 kt CO₂ ekv (negatiivne heide näitab KHG sidumist). Süsinikubilanssi metsamaal mõjutavad mitmed asjaolud, muu hulgas muutused metsamaa pindalas, metsade vanuseline struktuur ja raiemaht. Raadamise suurenemise ja metsastumise vähenemise tõttu ei kasva enam metsamaa pindala ning suurenenud on lagedate alade, selguseta alade ja noorendike ning ka vanemate metsade summaarne osatähtsus, kus netojuurdekasv on madalam kui keskealistes puistutes. Lisaks on metsade vanuselise struktuuri ja kahjustuste tõttu suurenenud puude suremus, mis on kaasa toonud suuremad heitkogused. Samas raiemaht on olnud viimastel aastatel suhteliselt stabiilne. Nende tegurite koondmõjuna on sidumine ja heide metsamaa biomassis enam-vähem tasakaalus. Süsinikuvaru suurenes enim metsamaa mineraalmuldades.^[21]

Puittoodete kategooria netoheide oli 2022. aastal -641,58 kt CO₂ (negatiivne heide näitab KHG sidumist). Süsinikuvaru muutuse hindamisel arvestatakse nii talletatud kui ka lagunemisel eralduvaid süsiniku koguseid. Kõige suurema osakaaluga selles reservuaaris olid saematerjal ja puitplaadid. Paberi ja papi ning pleegitatud kemi-termo-mehaanilise puitmassi kategooriate osakaal ja mõju süsinikuringlusele on lühiajaline ja väike, seda eelkõige lühikese poolestusaja tõttu. Puittoodete panus süsiniku sidumisse on olnud suur ja see on jätkuvalt bilansi oluline tasakaalustaja. Siiski on 2022. aastal toimunud mõningane sidumise langus, kuna vähenes saematerjali ja puitlaastplaatide tootmine.

Rootsis puidukasutuse kohta koostatud raport Carbon Debt Illusion^[22] toob välja 40aastase puidukasutuse juures kliimakasu, mis on ligikaudu 1 gigatonn CO₂ ekv rohkem, kui seda oleks olnud juhul, kui metsad oleksid kasutusest välja jäetud. See näitab selgelt, et metsade kliimakasu ei tule mitte ainult metsas süsinikku sidudes ja talletades, vaid ka metsi aktiivselt kasutades, parandades seeläbi ka nende tootlikkust. Euroopa Metsainstituudi avaldatud puidu asendusefekti raportis^[23] tuuakse välja ka puidu kliimakasu mitte ainult süsiniku talletamise juures, vaid ka see, et puit pakub võimalusi asendada suure fossiilse jalajäljega tooteid. Sealjuures on ka kõige madalama kvaliteediga puidul ehk küttesse mineval puidul asendusefekt jättes fossiilse süsiniku kasutamata.

Kaitsealused metsad on üldjuhul vanemad metsad (mittemajandatavate metsade keskmine vanus 79,1 aastat ja majandamispiirangutega 57,8 aastat)[24]^. Vana mets mängib elurikkuses olulist rolli. Pikaajalisest kliimamuutuse vähendamise seisukohast ei mõjuta inimesed kaitsealustes metsades süsiniku talletamist ja süsiniku talletamise võime hakkab looduslike protsesside tõttu ajas vähenema. Samuti eksisteerib metsades oht süsinikuvaru hävinguks loodusliku häiringu kaudu. Ligi 16% Euroopas läbi viidud raietöödest viimase 20 aasta jooksul on tehtud metsakaitseliste raietena, kus on raiutud looduslikult kahjustatud metsa.^[25]

Kuivendatud turvasmuldadel paiknevate metsamaade süsinikubilansi kohta on saadud vastakaid tulemusi – osal uurimisaladel on täheldatud turba ladestumist, teisel jälle hävinemist.^[26]

Eestis on umbes 700 000 ha kuivendatud metsamaad.^[27]

Eestis läbi viidud teadustööde tulemused näitavad, et pikka aega ja intensiivselt kuivendatud metsatüübid (kõdusood) on enamasti süsinikku siduvad ökosüsteemid, kuna neil aladel kasvavad puistud on väga produktiivsed. Kõrge puidu produktsioon kompenseerib süsiniku lendumise mullast atmosfääri, mistõttu kõdusookuusikud ja -männikud osutusid kliimat jahutavateks kooslusteks. Sookaasikutest olid noored metsad kõdusoodes süsinikku siduvad, keskealised süsinikuneutraalsed, kuid vanemad muutusid süsinikku emiteerivateks.^{[28], [29]}

Kui kõdusoopuistute puhul võtta arvesse ka teised kasvuhoonegaasid, eelkõige N₂O, siis männikud ja kuusikud jäävad jätkuvalt kliimat jahutavateks ökosüsteemideks, kuid kuivendatud kaasikud, kus mõõdeti mõnes puistus kõrged naerugaasi emissioonid, jäävad süsinikuneutraalseteks. Saadud tulemused on vastupidised seni levinud seisukohale, et kuivendamine muudab soometsad süsiniku allikateks ja seega kliima soojendajateks^[30].

Looduslikus olekus soometsade (turvasmullad) süsinikubilansi selgitamisel on oluline ka metaani (CH₄) emissioonide arvestamine, kuna tegemist enam kui 30 korda efektiivsema kasvuhoonegaasiga kui CO₂ ja kuivendamine üldreeglina vähendab metaani emissiooni.^[31]

Eesti KHG aruandluse kohaselt on metsamaadelt, mis paiknevad kuivendatud turvasmuldadel 286 930 hektaril, lähtuv CO₂ ja N₂O aastane heide ligi 1 miljon tonni CO₂ ekv^[32]. Teadaolevalt pole koostatud hinnangut, mis annaks ülevaate nende alade süsinikubilansist koos kasvava metsa ja metsamaterjali kasutuse elutsükli analüüsiga.

Metsamaa tootlikkus

Metsamaa tootlikkus, ennekõike biomassi produktsiooni mõttes, tähendab tema võimet biomassi hulka ajas kasvatada ja on otseselt seotud süsiniku sidumisega. Üldtootlikkus ehk tagavara sõltub puuliigist, vanusest ning kasvukoha headusest ehk boniteedist. Mida järsemini üldtootlikkus kasvab, seda suurem on jooksev juurdekasv (m³/ha/aasta). Aja jooksul ehk puistu vananedes jooksev juurdekasv hakkab langema ehk tootlikkus ja seega ka süsiniku sidumine puistu vananedes väheneb, kuid ei lakka. Samas on keskealised ja vanad metsad suuremad süsinikuvaru hoidjad.

Selleks et saavutada pikaajaliselt maksimaalselt suurt tootlikkust ja seega ka maksimaalset süsiniku sidumist, on mitmeid võimalusi, mida Eestis osaliselt juba rakendatakse. Esiteks on oluline hoida tingimusi puistute juurdekasvuks ja biomassi suurenemiseks soodsana (näiteks on selleks Eesti maakasutuses juba aastasadade jooksul kasutatud veerežiimi reguleerimist põldude ja metsade tootlikkuse suurendamiseks[33]). Teiseks on oluline kasvatada sobivaid puuliike, mille valikul on arvestatud mulla omadusi ja puuliikide keskkonnatingimuste nõudlust. Täiendav võimalus, mida Eestis seni rakendatud ei ole, on raiuda maha puistud juba mahuküpsuse saabudes ehk enne, kui jooksev juurdekasv jääb väiksemaks kui keskmine juurdekasv, ja seejärel uuendada puistud istutamise teel. Eesti metsanduspoliitika ei ole seda võimalust veel toetanud, juba esimesest metsapoliitikast[34] nähtub, et metsaressursside kasutamiseks seatakse piirangud metsade raievanusele, mis on enamikul juhtudest kõrgemad kui mahuküpsusvanus.

Eestis saabub puistute mahuküpsus varem, kui on õigusaktidega kehtestatud raievanused, seda eriti viljakamates kasvukohtades. Mahuküpsus on metsa oluline looduslik tunnusjoon, sest tugineb ainult puidu mahule ja süsiniku sidumisele ega olene meie eelistustest ega huvidest.^[35] Eesti õiguses on seda võetud osaliselt arvesse ehk lisaks vanusepõhisele raiele on lubatud ka küpsusdiameetril põhinev raie.[36] Viimane neist ei ole vahetult seotud mahuküpsuse saabumise vanusega.

Metsaressursi analüüsis on süsiniku sidumise maksimeerimiseks soovitatud raievanused kõikide puuliikide ja kasvukoha viljakusklasside ehk boniteetide lõikes ning nende võrdlus Eestis kehtiva raievanusega on esitatud tabelis 3. Tabelis ei ole toodud andmeid küpsusdiameetri saabumise keskmise vanuse kohta, kuna puuduvad võrdlusandmed. Seega ei ole võimalik teha järeldust, kuivõrd erineb mahuküpsuse saavutamise vanus küpsusdiameetri saavutamise vanusest ning milline oleks sellise muudatuse täiendav mõju tootlikkuse kasvule või muud kaasnevad mõjud. Tegu on valdkonnaga, mis vajab järjepidevat analüüsi sõltuvalt kliimamuutuste mõju avaldumisest ning muu hulgas arvestab ka mõju nii looduskeskkonnale kui puidu kvaliteedile. Lihtsustatult võimaldaks mahuküpsuste kasutamine suurendada süsiniku sidumist, kuid see ei ole metsa peamine ja ainus eesmärk ning vajadus hoida tasakaalu metsa erinevate funktsioonide vahel on ka põhjus, miks seda sellisel kujul praegu Eestis kasutusele võetud ei ole. Toetavate analüüside abil on võimalik teha soovitusi raievanuste osas selleks, et maksimeerida nii metsa ja puidukasutuse kliimakasu kui ka kõikide teiste metsa funktsioonide toetamist.

Tabel 3. Mahuküpsused puuliikide ja boniteetide lõikes.

Allikas: Puistute mahuküpsuse saavutamine erinevates boniteediklassides (uuring: i) mk* – uuringu tulemusel arvutatud mahuküpsused, rv** – raievanused uuendatud vastavalt kehtivale metsamajandamise eeskirjale.^[37]

Samuti on Eestis jätkuvalt alasid, kus metsade tootlikkust silmas pidades kasvavad majanduslikult väheväärtuslikud puistud. Häiringute ja inimtegevuse tõttu hõredaks jäänud puistud moodustavad 10% keskealistest ja vanematest majandatavatest metsadest. Hõredates puistutes metsamajandusvõtete rakendamata jätmisel kaotatakse raieringi jooksul u 1,4 m³ tagavarast hektari kohta aastas. Hõredate puistute hektaritagavara jääb keskmise tihedusega puistute keskmisest u 100 m³ väiksemaks. Hõredates puistutes õigete ja õigeaegsete metsamajanduslike võtete rakendamisel oleks maakasutuse efektiivsuse kasvu kaudu hinnanguline täiendav metsa CO₂ sidumine u 1,8 tonni CO₂/ha/a, koos puittoodetega u1,9 tonni CO₂/ha/a^[38].

Samuti leidub Eestis majandatavates metsades üle 200 000 hektari (u 90% sellest eramaadel) hall-lepikuid. Neist omakorda 70% on viljakate muldadega kasvukohtades ning üle 30% neist esineb kahjustusi.^[39] Arvestades halli lepa bioloogilisi iseärasusi, puidu madalat kvaliteeti ja madalat majanduslikku väärtust, oleks mõistlik kujundada hall-lepikuid ümber mitme puuliigiga segametsadeks, et kasvatada neis lisaks hall-lepale kasvukohatüüpides looduslikult esinevaid, ent suurema majandusliku väärtusega puistuid, sealhulgas liike (näiteks kuusk ja kask), mille puit annab potentsiaalselt ka parema asendusefekti (puidul suurem tihedus ja sobib pikaajalistesse toodetesse, st kestvustoodetesse jõudva puidu hulk on suurem).

Eesti metsadest 2/3 kasvab liigniiskel mullal. Liigniiskus halvendab mulla omadusi ja puude kasvu. Mida intensiivsem on soostumine ja mida kauem see kestab, seda kehvemaks muutub mullaviljakus ja puistu tootlikkus.^{[40], [41]} Eestis on kuivendatud metsamaid umbes 600 000–700 000 hektarit, sealhulgas on paljud kuivenduskraavid, ennekõike erametsades, tihti amortiseerunud. Kliimamuutused võivad kaasa tuua sademete hulga suurenemise ning tormide ja ekstreemsete ilmastikuolude sagenemise. Suureneva liigvee tõttu muutuvad toimivad kuivendussüsteemid üha olulisemaks, samuti suureneb vajadus veerežiimi kahepoolse reguleerimise järele, et võimaldada kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa, saagipotentsiaali paremini ära kasutada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud riske maandada.[42] Kuivendussüsteemide hooldamine, uuendamine ja veerežiimi kahepoolne reguleerimine on oluline, et säilitada metsamaa tootlikkus.

Raadamine

Viimasel kümnendil on metsamaa pindala kasv aeglustunud – selle põhjuseks on metsastumise (nii inimtekkeline kui ka looduslik) vähenemine ja raadamiste suurenemine. Enim on raadamist toimunud metsamaa muutmisel asustusalaks (sh ka trassid), mis hoogustus 2000. aastate keskel ja jätkub siiani. Teine suurem raadamise põhjus on poollooduslike koosluste[43] ja märgalade taastamine ning metsastunud põllumajanduslike maade püsirohumaaks muutmine. Alates 2006. aastast on tõusnud ka muuks maaks raadatud pindalad, mille taga on peamiselt kaitseväe polügoonide rajamine.^[44]

Metsastamine

Metsamaa pindala on olnud viimase 80 aasta jooksul kasvutrendis. Kui sotsialistlik põllumajandussüsteem 1990. aastate alguses lagunes ja märgatav osa põllumajandusmaast kasutusest välja langes, siis see ala valdavalt metsastus. Lisaks on metsastunud looduslikke rohumaid. Väiksema osakaaluga on olnud märgalade, asulate ja muu maa kategooriate metsastumine.^[45]

Metsandussektori sotsiaal-majanduslik mõju

Metsa- ja puidusektoris tegutseb Eestis ligikaudu 3900 ettevõtet, mis moodustas 2022. aastal 3% kõikidest Eestis registreeritud ettevõtetest. Üle poole sektori ettevõtetest moodustavad metsamajandusega tegelevad ettevõtted. Aasta keskmine töötajate arv sektoris oli 30 266, mis oli 6% kõikide ettevõtete töötajatest. Metsa- ja puidusektoris loodi 1,88 miljardit eurot otsest lisandväärtust, mis moodustas ligikaudu 8,5% kõikide Eesti ettevõtete loodud lisandväärtusest. Sektori otsene maksutulu oli 2022. aastal ligikaudu 565 miljonit eurot.

Metsa- ja puidusektori panus ja roll on märkimisväärne just väljaspool pealinnaregiooni. Metsa- ja puidusektoriga oli 2022. aastal seotud 32% Kesk-Eestis ja 26% Lõuna-Eestis loodavast kogulisandväärtusest ja 15% Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti töökohtadest.^[46]

Puidupõhised tooted on Eestile üks olulisim väliskaubanduse bilanssi tasakaalustav kaubagrupp. Puittoodete eksport ületab importi peaaegu kolm korda ning väliskaubanduse saldo on olnud läbi aegade tugevalt positiivne. 2022. aastal oli puittoodete väliskaubanduse saldo +1,9 miljardit eurot ekspordi kasuks.

Puittoodete ekspordimahus on ülekaalus suurema lisandväärtusega tooted nagu kokkupandavad puidust majad, saematerjal, puidust ehitusdetailid, puitmööbel ja selle osad. Eksport on olnud peale 2008.–2009. aasta majanduslangust kasvav ning 2022. aastal eksporditi kokku rohkem kui 3,07 miljardi euro väärtuses puidupõhiseid tooteid. Kogu Eesti kaupade ekspordist moodustas see 15%.^[47] Eksporditi ka väärindamata kujul tööstuslikku ümarpuitu (1,6 mln m³) ning puitlaaste ja pilpaid (2,1 mln m³), mida oleks võimalik Eestis täiendavalt väärindada.[48]

Olukorras, kus on vaja kodumaist ja taastuvat energiat, on metsamajandamine oluline energiajulgeoleku osa ja riigikaitse prioriteet.

Metsamaa ökoloogiline seisund ja ökosüsteemiteenused

Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse kõiki eluvorme, hõlmates nii geneetilist, liigilist kui ka elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Inimese heaolu seisukohast on elurikkus hädavajalik, sest see pakub ökosüsteemiteenuseid, millel püsivad meie majandussüsteemid ja ühiskonnad. Ökosüsteemiteenusteks ehk looduse pakutavateks hüvedeks on näiteks tolmeldamine, kliimaregulatsioon, kaitse üleujutuste vastu, mulla viljakuse säilimine, õhu kvaliteedi hoidmine ning toidu, kütuse, kiu ja ravimite tootmiseks tingimuste loomine.^[49]

Eesti metsades pesitseb umbes 110 liiki linde, kes on pesitsusajal seotud metsade ja puistutega. Eesti metsalinnustiku suure mitmekesisuse põhjuseks on mitmekesised metsakooslused ja soodne geograafiline asend. 36aastase (1983–2018) vaatlusperioodi jooksul on metsade haudelinnustiku rühmades tuvastatud langus (kuni 5% aastas) kõigi metsalindude puhul peale lähirändsete ja avapesitsejate. Viimase 10 aasta vältel on mõõdukas langus (kuni 5% aastas) tuvastatud vaid kaugrändsete metsalindude ja maaspesitsejate puhul.^[50]Metsalinnustiku vähenemise põhjusi on mitmeid ja liikide arvukust mõjutavad erinevad tegurid: metsade majandamine ja noorenemine, ohud rändeteedel, kliimamuutused, ilmastik, toidu kättesaadavus ja röövluskoormus,^{[51], [52]} aga ka turismist tulenevad häiringud.^[53]

Eesti on hemiboreaalne regioon. See tähendab, et parasvööde ja boreaalne saavad meie juures kokku. Seega on mitmed liigid siin enda praeguseks väljakujunenud leviku piiril (nt lendorav, metsis, mesimurakas). Kliima muutudes võib teatud liikidele keskkond muutuda ebasoodsaks ning teistele omakorda soodsaks, kuid sellised muutused avalduvad aastakümnete jooksul, mis tähendab vajadust ka edaspidi muutusi jälgida. Eestis metsaliikide ja puidus elavate liikide seisund ning trendid on võrdlemisi head võrreldes lähiriikidega, olles suuresti soodsas seisundis või positiivse suunaga ja vähem ebasoodsas või halvas seisundis, mida näitab ka joonis 10.^[54] Selle suhteliselt hea positsiooni säilitamine on oluline ning ei juhtu iseenesest – selleks on vaja pühendumist ja koostööd igal tasandil.

Joonis 10. Üldine metsaliikide kaitseseisundi ja trendihinnangute arv (vasak diagramm) ja puidus elavad liigid (parempoolne diagramm) erinevates biogeograafilistes piirkondades ja riikides Põhja-Euroopas.

Allikas: ETC/BD Technical paper 4/2021: Forest & biodiversity in Europe, an overview — Eionet Portal

ELME projekti^[55] kohaselt on metsaökosüsteemidest heas ja keskmises seisus 71%, viletsas seisundid 25% ja 4% ei olnud võimalik seisundiklassi määrata. Metsade ja soode puhul näitab seisundiklass n-ö looduslikkust (mida kõrgem klass, seda vähem inimese muudetud). Hinnang on antud tuginedes metsaökosüsteemide looduslikkusele, seega igasugune majandustegevus on vähendanud selle seisundi headust olenemata sellest, kas majandustegevus on mõjutanud ökosüsteemi ökoloogilist seisundit positiivselt või negatiivselt.^[56]

Metsadega on ühel või teisel määral seotud ka sooökosüsteemid. Ajalooliselt on Eestis olnud soode kuivendamisel peamine eesmärk põllumajandusmaa osakaalu suurendamine ja tähtsuselt teisel kohal metsanduslike kuivendussüsteemide rajamine metsade laiendamiseks ning suurema tootlikkuse saavutamiseks.

Soodest on ELME ülepinnalise metoodika alusel heas ja keskmises seisus 70%, viletsas seisundid 30%. Soode seisundiklasside puhul tuleb silmas pidada, et need on otseses sõltuvuses veerežiimi mõjutavast kuivendusest, mille kaasmõjuks on puittaimestiku osakaalu suurenemine (lagesoost puissooks või soometsaks). Sooökosüsteemide võivad muutuda
metsaökosüsteemideks.^[57]

[1] Metsaseaduse § 3 www.riigiteataja.ee/akt/122092023003?leiaKehtiv

[2] Statistiline metsainventuur (SMI; ingl National Forest Inventory, NFI) on valikuuring, mille raames mõõdetakse üleriigiliselt proovitükke. Saadud andmete ja statistiliste meetodite alusel koostatakse metsaressursi üldistatud hinnangud kogu Eesti kohta. Lisaks metsade kohta kogutavale teabele registreeritakse andmeid näiteks maa kõlvikulise jaotuse, bioloogilise mitmekesisuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta. Lisaks hindab SMI eri maakasutuskategooriate pindalasid ja nende muutusi. Neid andmeid kasutatakse kasvuhoonegaaside inventuuri, maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektori hinnangute koostamisel. Allikas: Keskkonnaportaal keskkonnaportaal.ee/et/teemad/mets/metsastatistika-sh-smi

[3], [5], [24] SMI 2023 keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Mets/SMI%20tulemused%202023/SMI2023_tulemused_graafikud.pdf

[4] Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 tööversioon seisuga 19.01.2023, kliimaministeerium.ee/MAK2030

[6] keskkonnaagentuur.ee/uudised/smi-segametsade-osakaal-kasvab

[7] RMK aastaraamat 2023 media.rmk.ee/files/RMK_aastaraamat_2023.pdf

[8] www.eramets.ee/metsandusuudised/41789/

[9], [13], [48] Puidubilanss 2022 keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Mets/Puidubilanss%202022.pdf

[10] Kõrgema kvaliteediga tehnoloogilise puidu puuliigid: mänd, kuusk, kask ja haab, milles lubatud mädanik on kuni 2/3 noti diameetrist. Tegemist turul olevate ja võimalike turule tulevate biorafineerimistehaste kvaliteedinõuetega. Allikas: metsanduse töörühm.

[11] Keskmise kvaliteediga tehnoloogilise puidu puuliigid: sanglepp ja hall-lepp, mille notid ei sobi palgiks. Tegemist turul olevate ja võimalike turule tulevate biorafineerimistehaste kvaliteedinõuetega. Allikas: metsanduse töörühm.

[12] Madala kvaliteediga puidu puuliigid: kõik puuliigid, mille mädanik on üle 2/3 noti diameetrist, ja metsakuivad notid. Tegemist turul olevate ja võimalike turule tulevate biorafineerimistehaste kvaliteedinõuetega. Allikas: metsanduse töörühm.

[14]  Bioenergy with carbon capture and storage (BECCS): Global potential, investment preferences, and deployment barriers – ScienceDirect

[15] IEA Bioenergy 2 page Summary Bio CCUS FINAL

[16] Metsanduse arengukava 2030 tööversioon, jaanuar 2023

[17] Keskkonnaagentuur 2024, keskkonnaportaal.ee/et/keskkonnaulevaade/keskkonnaulevaade-mets

[18] loodusrikaseesti.ee/sites/forest/files/2024-02/Kaitsepiirangutest-tulenevad-saamatajaavad-tulud-2024.pdf

[19] OECM – Other effective area-based conservation measures iucn.org/our-work/topic/effective-protected-areas/our-philosophy-protected-and-conserved-areas/oecms

[20] Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu (PEFC Eesti) andmed (2024)

[21] Kliimaministeerium, KHG inventuur LULUCF sektori kokkuvõte: kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-04/LULUCF%20sektori%20kokkuvo%CC%83te_2024.pdf

[22] www.skogsindustrierna.se/siteassets/bilder-och-dokument/rapporter/klimat/report-the-forest-carbon-debt-illusion.pdf

[23] efi.int/sites/default/files/files/publication-bank/2019/efi_fstp_7_2018.pdf

[25] onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/gcb.16531?msockid=15931a0339346b321b7c0f40384c6aac

[26] Ojanen P., Aapala K., Hotanen J-P., et al.(2020). Ojituksen vaikutus luonnon monimuotoisuuteen, ilmastoon ja vesistöihin – yhteenveto. Suo 71(2): 93–114 – Ojitettujen soiden kestävä käyttö. www.suo.fi/article/10594

[27] Põllumajandus- ja Toiduamet pta.agri.ee/maaparandushoid

[28] Veiko Uri, Mai Kukumägi, Jürgen Aosaar, Mats Varik, Hardo Becker, Gunnar Morozov, Kalle Karoles, 2017, Ecosystems carbon budgets of differently aged downy birch stands growing on well-drained peatlands, Forest Ecology and Management, Volume 399, 82-93, doi.org/10.1016/j.foreco.2017.05.023

[29] Riigimetsa Majandamise Keskus, uurimisprojekti „Süsiniku- ja lämmastikuringe muudetud niiskusrežiimiga metsades“ lõpparuanne: media.rmk.ee/files/Rakendusuuringu%20lopparuanne_Kodusoometsad.pdf

[30] Ibid.

[31] MAK 2030 alusuuring kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Alusuuring.pdf

[32] Keskkonnaministeerium. (2024) Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuriaruanne. Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990–2022. National Inventory Report Submission to the Europen Commission. Common Reporting Formats (CRF) 1990–2022. (Initial version published at cdr.eionet.europa.eu/ee/eu/govreg/inventory/envzfktlg/overview, 22.3.2024)

[33] Maaparandushoiukavad 2022–2027 | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[34] Eesti metsapoliitika heakskiitmine – Riigi Teataja

[35] vana.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel899_871.html

[36] www.riigiteataja.ee/akt/113072023034?leiaKehtiv

[37] Metsaressursi analüüs süsiniku sidumise maksimeerimiseks 2015 kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022-04/Metsaressursi%20anal%C3%BC%C3%BCs%20s%C3%BCsiniku%20sidumise%20maksimeerimiseks%20%28Eesti%20Maa%C3%BClikool%29.pdf

[38] kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-09/LULUCF_uuring_veebi_02_09.pdf

[39] keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Mets/SMI2022_tulemused.xlsx

[40] Metsanduse programmi projekt nr 17442 lõpparuanne – Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise mõju puistu juurdekasvu ning põhjavee taseme dünaamikale. www.kik.ee/et/projektid/kuivendussusteemi-rekonstrueerimise-moju-puistu-juurdekasvu-ning-pohjavee-taseme

[41] Basal area growth response of Scots pine to drainage: An analysis using a mixed-effects modelling approach – ScienceDirect

[42] Maaparandushoiukavad 2022–2027 | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[43] RMK on aastatel 2015–2024 taastanud kooslusi 4000 hektaril. Samal perioodil on toimunud võrreldavas mahus ka metsastamine.

[44], [45] Aastaraamat Mets 2021. keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Mets/Mets2021.pdf

[46] Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajanduslik mõju 2022. aastal. empl.ee/wp-content/uploads/2024/04/EY_EMPL_majandusmojud_2022_final.pdf

[47] empl.ee/wp-content/uploads/2024/02/2022-metsa-ja-puidutoostus-numbrites-esialgne.pdf

[49] Biodiversity-Ecosystems. European Environmental Agency. 28.09.2024. www.eea.europa.eu/themes/biodiversity/intro

[50] keskkonnaagentuur.ee/media/962/download

[51] Metsalindude arvukuse muutused perioodil 1983–2018. hirundo.eoy.ee/files/Nellisi_Volke_2019-1.pdf

[52] www.eoy.ee/uurimistood/files/2014_Salla_Bsc.pdf

[53] www.keskkonnaamet.ee/uudised/kassikakk-vajab-eesti-looduses-sailimiseks-iga-pesakoha-kaitset

[54] ETC/BD Technical paper 4/2021: Forest & biodiversity in Europe, an overview — Eionet Portal

[55] Projekt ELME – „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid” (projekti number: 2014-2020.8.01.16-0112); keskkonnaagentuur.ee/elme

[56], [57] loodusveeb.ee/sites/default/files/inline-files/ELME2_LOPPARUANNE_fin_151123.pdf