3.4 Veestik

Maakasutuse teekaardis käsitletakse veestikuna pinna- ja põhjavett.

Pinnavesi on kogu maapinnal seisev või voolav maismaavesi (välja arvatud põhjavesi, üleminekuvesi ja rannikuvesi). Pinnaveekogud jagunevad voolu- (jõed, ojad, kraavid) ja seisuveteks (järved, tiigid).

Põhjaveeks nimetatakse vett, mis asub maapinna all küllastumusvööndis ning on otseses kokkupuutes pinnase või aluspõhjaga.^[1] Põhjavette jõuab vesi sademete ja pinnaveekogudest imbumise kaudu. Seega loodusliku põhjaveevaru säilitamiseks ja saastuse vältimiseks tuleb sademeid immutada eeskätt nende tekkekohas või tekkekoha lähedal.^[2]

Looduses on vesi pidevas ringluses. Veeseaduse^[3] § 129 p 2 määratluses on sademevesi sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ning ärajuhitav vesi. Osa sademeveest imbub läbi maapinna põhjavette, osa aurub ja osa liigub otse jõgedesse, järvedesse, merre (joonis 29, järgmisel lehel). Sademed on veestiku vaatest olulised, sest need toidavad pinna- ja põhjaveekogusid, kuid teiselt poolt kannavad endaga veekogudesse kaasa saasteaineid.

Eestis on veestiku jaoks katsumus kliimamuutuste mõju, mis muudab sademete senist dünaamikat ning toob kaasa ekstreemsete ilmanähtuste sagenemise.^[4] Muutused sademete dünaamikas mõjutavad nii vee kättesaadavust kui kvaliteeti ning pakuvad seeläbi väljakutseid veekasutajatele.

Joonis 29. Veeringe looduses.

Allikas: Viimsi valla sademevee arengukava 2016–2027: www.viimsivald.ee/public/Viimsi_valla_sademevee_arengukava_2016-2027.pdf

Veeressursi kättesaadavus ja kasutamine

Vesi on loodusvara, milleta poleks maakeral elu. Meie ühiskond, majandus, keskkond ja tervis sõltuvad sellest, et meile igaühele oleks igapäevaselt kättesaadav puhas ja taskukohane joogivesi.

Puhas põhjavesi tekib pika aja jooksul, mistõttu tuleb seda kasutada säästlikult. Inimtegevus mõjutab nii magevee puhtust kui ka kättesaadavust. Vee kvaliteeti võivad näiteks mõjutada reoveepuhastitest ja põllumaadelt vette sattuvad keemiliste ainete jäägid, aga ka põhjavee ületarbimine. Tootmise ja muu tegevuse käigus tuleb vältida pinna- ja põhjavee saastamist ja ületarbimist, et puhas vesi oleks alati kättesaadav,^[5] muu hulgas ka ökosüsteemide toimimiseks. Perioodidel, kui looduslikud vooluhulgad on väikesed ja/või veetasemed on madalad, tuleb veekogu paisutamisel tagada veekogus vee looduslik vooluhulk.

Suurim veekasutusotstarve Eestis on jahutus, tööstus ja olme.^[6] Tarbimiste statistika on toodud allolevas tabelis 5. Veekasutuse ülevaade kajastab valdkondade lõikes kasutatud vee koguseid, seejuures ei eristata pinna- ega põhjavee osakaalu.

Tabel 5. Veekasutus | 2018–2023 (tuhat m3).

	2019	2020	2021	2022	2023
Veekasutusalad kokku	833 136	704 279	847 631	1 044 273	645 262
Olme	42 384	42 890	43 667	43 624	44 170
Tööstus	58 785	56 405	56 504	57 508	52 169
Energeetika	6 766	7 009	6 472	6 284	6 390
Jahutus	718 019	585 326	718 640	923 173	530 612
Põllumajandus	4 851	4 882	4 923	5 021	5 046
Niisutus	332	307	337	329	290
Muu kasutus	1 999	7 459	17 087	8 333	6 575

Allikas: Statistikaamet: www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/keskkond/vesi.

Olmevee kasutamise mahud Eestis on alates 1992. aastast langenud kaks korda ning selle põhjusteks võib pidada Eesti elanike arvu vähenemist, ühisveevärgisüsteemide pidevat arendamist, aga ka veeteenuse hinna kasvu ning säästlike tarbimisharjumuste juurutamist. 1992. aastal oli olmevee tarbimine 104 miljonit m³ aastas, 2022. aastal 43,62 miljonit m³.^[7]

Kuigi valdavalt on levinud uskumus, et Eestis on veega kõik hästi ning puhast joogivett on maapõues kõigile piisavalt, on üha enam kuulda ka murenoote. Eeskätt on põhjavee kättesaadavusega raskusi piirkondades, kuhu on kogunenud tihe inimasustus, vettpidavaid pindasid on palju ning tarbitakse põhjavett. Sellistes piirkondades ei ole sademetel võimalik pinnasesse imbuda, vee tarbimine on suur ning veevarud ei jõua taastuda. Mida rohkem põhjavett välja pumbatakse, seda kiiremini liigub pinnavesi põhjavette ning seda vähem on sellel aega puhastumiseks. See toob omakorda kaasa põhjavee kvaliteediprobleemid.^[8]

Keskkonnaamet on täheldanud järkjärgulist probleemide tekkimist joogivee kättesaadavuse ja kvaliteedi aspektist – põhjavette jõuab üha enam saasteaineid, hajaasustuse puur- ja salvkaevude veekvaliteet halveneb ning mõned põhjaveekogumid on ületarbitud ehk veereserv nendes ei jõua piisavalt kiiresti taastuda.^[9]

Üheks näiteks on Viimsi, kus nõudlus olmevee järele on suvisel kuival perioodil kõrgem kui lubatud põhjaveevõtt, mistõttu on rajatud ühendused lisavajaduste katmiseks Tallinna pinnaveel põhineva veevõrguga.^[10] Sõltuvalt piirkonnast võib veeressursi kättesaadavus ka praegu Eestis seada piiranguid nii kohalikele omavalitsustele^[11] kui ka veemahukatele tootmisettevõtetele nende laiendamise plaanides.

Pinnavesi

Pinnavee seisundi hindamiseks on kirjeldatud sarnaste iseloomulike omadustega veekogu või selle osa pinnaveekogumitena.^[12] Eestis on pinnaveekogumeid 744, sh 635 vooluveekogumit, 93 seisuveekogumit ja 16 rannikuveekogumit.

2000. aastal vastu võetud veepoliitika raamdirektiivi põhieesmärk oli, et 2015. aastaks saavutavad kõik veekogumid vähemalt hea keskkonnaseisundi. Paraku ei suudetud seda eesmärki saavutada 2015. ega ka 2021. aastaks ei Eestis ega Euroopas ning praegu on seatud siht 2027. aastale (joonis 30).

Joonis 30. Pinnaveekogude koondseisund 2012–2022.

Allikas: kliimaministeerium.ee/merendus-veekeskkond/vesi/veemajanduskavad

Sõltuvalt inimmõju ulatusest hinnatakse pinnaveekogumite koondseisundit viieastmelisel skaalal: väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb. Olulise inimmõjuta veekogumid on üldjuhul heas või väga heas seisundis. 2022. aastal sai Keskkonnaagentuuri andmetel hea seisundi koondhinnangu 50,8% pinnaveekogumitest, halvaks hinnati 21,1%.

Pinna- ja põhjavee seisundi peamised mõjutajad on:

toitained põllumajandustegevusest;
ohtlike ainete heide (nt tootmisest, tööstusest, reoveepuhastusest, jäätmekäitlusest, kaevandamisest, jääkreostusest).

Lisaks mõjutavad pinnavee olukorda ka maaparandussüsteemid ja vooluveekogude paisutamine.

Veekogumite hea seisundi saavutamiseks koostatakse kuueaastase perioodiga veemajanduskavad^[13], mille raames viiakse ellu meetmeid veekogumite seisundi parandamiseks. Veemajanduskavadega edendatakse säästvat veekasutust ning aidatakse kaasa põudade ja üleujutuste mõju leevendamisele. Üldjuhul on veekogumi halva seisundi põhjuseid rohkem kui üks, mistõttu tuleb veekogude seisundi parandamisel tegeleda kõikide surveteguritega kompleksselt.^[14]

Põhjavesi

Põhjavesi on Eestis peamine joogiveeks kasutatav mageveeallikas. Meil on põhjavesi kättesaadav peaaegu kõikjal, kuid sageli võib see oma looduslike omaduste või inimtegevuse mõjutuste tõttu vajada mõningast töötlemist, et tagada tervisele ohutu ja kvaliteedinõuetele vastav joogivesi.

Eestis on põhjavee majandamiseks ja kaitseks moodustatud 31 põhjaveekogumit. Eesmärk on saavutada kõikide põhjaveekogumite hea keemiline ja koguseline seisund (joonis 31). Põhjavee seisundi 2020. aasta hinnangu kohaselt on 74% kogumitest hinnatud heasse seisundisse, kuigi 32% neist on ohustatud. Enim probleeme esineb põhjaveega eri sügavuskihtides just Kirde-Eesti piirkonnas.^[15]

Põhjavee halba keemilist seisundit põhjustavad väga erinevad indikaatorid, näiteks Kirde-Eestis on probleemiks kloriid- (Cl), ammoonium- (NH₄) ja sulfaatiooni (SO₄) kontsenratsiooni kasv. Ida-Viru põlevkivibasseini seirekaevudest on mõõdetud kõrgemad keemilise hapnikutarbe (KHT) näidud ning ühealuseliste fenoolide kontsentratsioonid ületasid mitmel pool neile kehtestatud läviväärtust. Lääne-Eestis Matsalu piirkonnas on probleemiks KHT suurenenud näidud, mis viitab orgaanilise aine lubatust kõrgemale sisaldusele põhjavees. Kesk-Eestis Pandivere piirkonnas tuleneb põhjavee halb keemiline seisund põhiliselt nitraatide (NO₃), pestitsiidide ning naftasaaduste kõrgenenud sisaldusest.^[16]

Saasteainete kasvutrendide põhjused võivad olla väga erinevad. Ühelt poolt võib tegu olla looduslikult esineva nähtusega, näiteks Kambriumi-Vendi Voronka sügavad põhjaveekihid võivad seguneda soolasemate veekihtidega, mille tulemuseks on kloriidioonide kontsentratsiooni tõus põhjavees. Samas põhjustab intensiivne põhjavee väljapumpamine rannikualadel põhjaveetaseme ulatuslikku alanemist, mis omakorda soodustab igasuguse soolase vee (sh merevee) sissetungi põhjavette.^[17]

Joonis 31. Halvas koondseisundis olevad põhjaveekogumid (kaardil punasega) ning heas, ohustatud ja halvas koondseisundis olevate põhjaveekogumite protsent-jaotus.

Allikas: keskkonnaportaal.ee/et/p%C3%B5hjaveekogumite-seisund

Eestis on veestiku toimimine tihedalt seotud mulla omaduste ja seisundiga. Heas seisundis mullad suudavad talletada sademeid, reguleerida vee liikumist ning neutraliseerida ksenobiootilisi ühendeid, aidates puhastada vett enne, kui see jõuab veekogudesse või põhjavette. Märgalad ja sood toimivad looduslike veereservuaaridena, mis vähendavad üleujutuste riski ja toetavad vee aeglast liikumist ökosüsteemides. Veestiku tasakaalu säilitamiseks on kriitilise tähtsusega nii mulla tervis kui ka säästlikud veekasutuse ja maakorralduse praktikad.

Kliimamuutuste mõju

Kliima soojenemine põhjustab muutusi, mis mõjutavad veekogumite seisundit. Näiteks toitained koos kõrge suvise veetemperatuuriga põhjustavad veeõitsenguid, sademete hulga muutused mõjutavad valgalalt lähtuvat saasteainete sissekannet ja veekogude veetaset. Kliimamuutustest on haavatavad ettevõtted, kes peavad oma tegevuseks ammutama suures koguses vett (nt tööstus, vee-ettevõtted, energeetika) või on mõjutatud üleujutustest või põudadest (nt linnataristud, põllumajandus, üleujutusohuga alad).

Samuti on ohustatud vee-elustik. Soojemate talvede tõttu suureneb jõgede talveäravool ning kevadine suurvesi muutub vähemoluliseks ning nihkub varasemaks. Pikeneb suvine miinimumäravoolu periood. Sellised muutused halvendavad jõgede suvist ökoloogilist seisundit, sest temperatuuri tõus mõjub halvasti jahedaveelistele liikidele ja põhjustab veetaimestiku intensiivsemat arengut.^[18]

Eestile prognoosivad kliimateadlased sademevee hulga kasvu, valingvihmade sagenemist ja intensiivistumist ning merevee taseme tõusu. See tähendab, et suureneb üleujutuste sagedus ja ulatus, mis toob kaasa probleeme eelkõige linnalistes piirkondades sademevee ära juhtimisega.^[19]

Linnakeskkonnas kogutakse sademevesi restkaevude kaudu enamasti kas sademevee lahkvoolsesse kanalisatsiooni, kust see juhitakse otse suublasse, või ühisvoolsesse kanalisatsiooni, kust see jõuab reoveepuhastisse.

Sademeveega seonduvad küsimused (üleujutused, saasteainete sisaldus suublasse juhitud sademevees jt) on põimunud väga paljude valdkondadega, alates linnaplaneerimisest ning keskkonna- ja tervisekaitsest kuni sademeveesüsteemide ehitamise, hoolduse ja toimimiseni. Käitlemist ja ärajuhtimist vajavad sademeveekogused sõltuvad vihma intensiivsusest, kestusest ja kõvakattega pindade osakaalust valgalal. Inimene kujundab suurel määral ümbritsevat keskkonda ning mõjutab seeläbi nii suublasse juhitavaid sademeveekoguseid, suublate asukohti kui ärajuhitava sademevee koostist ja saasteainete sisaldust.

Heitvesi

Heitvesi^[20] on kasutusel olnud vesi, mis juhitakse suublasse. Heitveeks ei peeta sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett, maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett.

Reoveepuhastite heitvee väljalaskmed on punktreostusallikad, mille kaudu juhitakse vett ja vees sisalduvaid saasteaineid keskkonda. Punktreostusallikateks loetakse ka näiteks loomalautu, sõnnikupatareisid või muid taolisi selgelt piiritletavaid objekte, kust võib sattuda saasteaineid keskkonda.^[21]

Heitvee keskkonda juhtimiseks on üldjuhul vaja veeluba.^[22] Veeloa omanikud esitavad kord aastas veekasutuse aruande, kus muu hulgas annavad ülevaate ka nende poolt keskkonda juhitavast reostuskoormustest.

Joonis 32. Heitveega keskkonda juhitud koormused aastate lõikes.

Allikas: keskkonnaportaal.ee/et/heitveega-keskkonda-juhitud-saasteainete-kogused-aastas

Joonis 32 kirjeldab heitvee aastast reostuskoormust terve Eesti kohta summaarselt. Andmed põhinevad keskkonnaloa alusel loa omanike esitatud heitvee koormuse andmetel, mistõttu võib tegelik reostuskoormus olla veidi suurem.

Koormust põhjustavad ka vihmavalingute või tehnilise rikke ajal tööle hakkavad ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolud. Seadus võimaldab ühisvoolsest kanalisatsioonist sademevett vihmavalingute ajal ülevoolude kaudu suublasse juhtida koos reoveega vahekorras vähemalt neli ühele, kuid ülevoolude kasutamine peaks olema viidud miinimumini. Ülevoolusid tuleb kasutada vaid äärmuslike ilmaolude või avariiolukordade puhul, et vähendada keskkonda jõudvat reostuskoormust.

Heitveega keskkonda juhitud reostuskoormused on viimase 30 aastaga oluliselt langenud. Seda on mõjutanud suurtööstuse oluline vähenemine, rahvastiku arvu vähenemine, aga ka suured investeeringud reoveepuhastite rajamisse ja uuendamisse. Viimaste aastate jooksul on koormused püsinud stabiilsetena.^[23]

Reoveepuhastusest tulenevat heitvett käsitletakse teekaardis ühe punktreostusallikana veekogude hea seisundi vaatest. Reoveepuhastusega seotud kasvuhoonegaase töö raames ei analüüsita, kuna tegu on jäätmevaldkonnas kajastatavate heidetega, mida on otstarbekas vaadelda ringmajanduse, mitte maakasutuse aspektist.^[24]

Kliimamuutustega kohanemine

Kliimamuutuste tulemusel on põudade sagedus ja intensiivsus ning nendega kaasnev keskkonna- ja majanduskahju viimase 30 aasta jooksul järsult suurenenud. Näiteks on tekkinud suviti raskusi vee kättesaadavusega tootmiseks vajalikus mahus. Eestis on piirkondi, kus ühisveevärgi veevarustus võib põuaperioodil näiteks kastmise tõttu ohtu sattuda, kuna vett tarbitakse rohkem, kui puurkaevud ja/või veetöötlusseadmed toota jõuavad.

Pinnaveest joogivee tootmisel tekivad täiendavad kulud seoses toorvee kvaliteedi halvenemisega. Vesi on piiratud ressurss Euroopa Liidus, kus kolmandikul territooriumist esineb veepuudust.

Teisalt toovad sagedasemad erakordsed valingvihmad linnakeskkonnas kaasa üleujutuste sagenemise ja riski ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolude rakendumisele. Probleemid sellistes oludes võivad tekkida sademevee ärajuhtimisel, hoiatussüsteemidel ning ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolu rakendumiste ohjamisel.

Eesmärgipärane hinnakujundus ja kulude kate

Vee kvaliteet ja selle kättesaadavus mõjutavad vee töötlemise ulatust ning seeläbi ka veeteenuse hinda. Veeteenuse näol on tegemist elutähtsa teenusega, mistõttu peab see olema kõigile elanikele kättesaadav. Seetõttu on oluline, et veeteenuse hind oleks tasakaalus – vee hind ei tohi piirata teenuse kättesaadavust ega ka veeteenuse toimepidevust ja arendusvajadusi. Eestis moodustab veeteenuse hind keskmiselt 1,1% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust, OECD hinnangul loetakse veeteenus kättesaadavaks, kui veeteenuse hind on alla 3–5% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust.^[25] Seega on Eestis praegu veeteenuse hind odav ja elanikkonnale kättesaadav. Teiselt poolt on oluline, et joogi- ja reovee teenuse hinnaga oleksid kaetud kõik vee-ettevõtja kulud, mis tagavad puhta ja tervisele ohutu joogivee ning reovesi saaks puhastatud tasemeni, et see oleks ohutu keskkonda juhtimiseks. Veeteenuse kui elutähtsa teenuse jaoks on vajalik tagada, et veeteenuse hinnaga oleksid kaetud kõik kulud, mis tagaksid teenuse toimepidevuse ja jätkusuutlikkuse, et puhas ja tervisele ohutu joogivesi ja nõuetekohaselt puhastatud reovesi oleksid pidevalt ühiskonnale kättesaadavad. Veeteenuse kvaliteedis tehtud järeleandmised mõjutavad otseselt inimeste tervist ja ümbritsevat keskkonda. Üha rangemad kvaliteedinõuded joogiveele, uued nõuded vee-ettevõtete energiatõhususele ning veeheitele ja reoveesette taaskasutusele on veesektori ülesanneteks, mis tuleb lähitulevikus lahendada tasakaalustatud hinnapoliitika kaudu. Kvaliteetne ja toimepidev veeteenus on oluline eeldus väärtustatud elukeskkonna ja konkurentsivõimelise majanduskeskkonna arenguks.

[1] Vesi | Kliimaministeerium

[2] www.viimsivald.ee/public/Viimsi_valla_sademevee_arengukava_2016-2027.pdf

[3], [22] www.riigiteataja.ee/akt/110122020036?leiaKehtiv

[4] www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2019/05/100_aastat_Eesti_ilma_teenistust.pdf

[5] Vesi | Statistikaamet

[6] www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/keskkond/vesi

[7] keskkonnaportaal.ee/et/veekasutus

[8] Professor: Tallinna rõngasvaldades terendab veenappus | Keskkond | ERR

[9] Keskkonnaamet, intervjuu

[10] www.viimsivald.ee/viimsi-teataja/viimsi-vesi-kui-kraaniveega-ei-kasteta-jatkub-joogivett-koigile

[11] www.viimsivald.ee/sites/default/files/inline-files/Viimsi_vee_tarbimise_eksperthinnang.pdf

[12], [14] Siseveekogude seisund | loodusveeb