4.1 Metsamaa

Metsamaa kasutamist on viimastel aastatel oluliselt suunanud Euroopa rohelisest kokkuleppest[1] tulenevad elurikkuse strateegia 2030, taastamismäärus, raadamismäärus jt.

Metsandust ja biomajandust reguleerivad Euroopa Liidu tasemel kaks peamist raamdokumenti.

  1. Euroopa roheline kokkulepe
    1. toob esile, et biomajandus on Euroopa rohelise kokkuleppe eeldus ja selle võimaldaja, sest bioressursi toel on võimalik asendada praegu peamiselt imporditud fossiilseid tooraineid kestlikemate alternatiividega. Selle põhjal on võimalik töötada välja uusi või parendatud tooteid ja teenuseid ning panna alus uute tehnoloogia- ja ettevõtlussektorite tekkele;
    1. hõlmab taastamismäärust, mille rakendamisel täidetakse ka elurikkuse strateegia 2030 eesmärke. Euroopa Liidu taastamismääruse[2] jõustamisel on liikmesriikidel kohustus välja töötada riiklikud kavad, et taastada või parandada seisundit 2030. aastaks vähemalt 20% Euroopa Liidu maismaast ja merest, ning kõik ökosüsteemid, mis vajavad taastamist, tuleb taastada 2050. aastaks.
  2. Euroopa Liidu biomajanduse strateegia[3], mille peamised eesmärgid on:
    1. tagada toidu ja toitainetega kindlustatus;
    2. jõuda loodusvarade kestliku kasutamiseni;
    3. vähendada sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidest;
    4. leevendada kliimamuutuse mõju ja sellega kohaneda;
    1. tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja luua töökohti.

Eestis on metsanduses ja biomajanduses viis olulisemat raamdokumenti.

  1. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050[4], kus rõhutatakse muu hulgas puidul põhineva biokütuste kasutamise vajalikkust ja eesmärki suurendada süsinikuvaru talletamist puittoodetes, et vähendada taastumatute loodusvarade kasutamist ning puidu kasutamise suurendamist ehituses. Lisaks on oluline rakendada majandatavates metsades paindlikke ja puistute kasvupotentsiaalist sõltuvaid raievanuseid, arvestada säästva metsanduse põhimõtetega ja hoolitseda elurikkuse säilimise eest.
  2. Strateegia Eesti 2035, kus seatakse sihiks muu hulgas biomajanduse edendamist ja kohaliku ressursi (sh puidu) väärindamise suurendamist.
  3. Energiamajanduse arengukava aastani 2030[5], kus nähakse muu hulgas puidust soojusenergia tootmise suurendamist ja taastuvatest energiaallikatest (sh puit) elektri tootmise suurendamist.
  4. Ringmajanduse valge raamat[6], kus muu hulgas seatakse oluliseks suunaks toota kaua kestvaid ehk pikaealisi tooteid kohalikust ressursist ja kasutada tootmisel tekkinud jääke sekundaarses tootmisahelas.
  5. Ringbiomajanduse teekaart[7], kus muu hulgas seatakse eesmärgiks puidu keemiline väärindamine (sh töötlemise kõrvalsaaduste ja jääkide kasutamine) ja uute puidupõhiste toodete väljatöötamine, näiteks tselluloosi, lignotselluloosi, hemitselluloosi ja ligniini kasutamine tekstiili, biokomposiitide, pakendite jmt tootmiseks. Veel pööratrakse tähelepanu puidupõhiste ja teistel taastuvatel materjalidel põhinevate isolatsiooni-, pinnatöötlus- ja ehitusmaterjalide arendamisele, puidu ja teiste taastuvate materjalide kasutamise edendamisele uute pikaajalise kasutusega toodete, rajatiste ja hoonete ehitamisel.

„Puidu-, toidu-, maapõueressursside ning teisese toorme ja jäätmete kui kohaliku ressursi väärindamine“ on üks neljast temaatilisest Eesti Teadusagentuuri TemTa teadus- ja arendustegevuse programmist[8], kuhu suunatakse rahastust teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035[9] (TAIE arengukava) raames.

Kõik need üleeuroopalised ja Eesti-sisesed raamdokumendid toovad ühemõtteliselt esile, et Eesti peab suurendama puidu kasutamist biomajanduses, suurendama puidu väärindamist ja tootma rohkem kestvustooteid. Kõike seda tuleb teha viisil, mis tagab elurikkuse säilimise ja ökosüsteemide seisukorra säilimise ning paranemise, samuti ka maismaa ja mere pindala kaitse ning bioressursi jätkusuutliku kasutamise. Puit on Euroopa rohekokkuleppe võimaldaja ning Eesti majanduse konkurentsi ja heaolu tõstmise võimalus, mitte takistus.


[1].www.google.com/url?q=www.circulaw.nl/European_green_deal.pdf&sa=D&source=docs&ust=1736510311666061&usg=AOvVaw3jm2ixaC4Px03NNEME-cko

[2] eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32024R1991&qid=1722240349976

[3] research-and-innovation.ec.europa.eu/research-area/environment/bioeconomy/bioeconomy-strategy_en

[4] kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050

[5] www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energiamajanduse-arengukava

[6] ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/2022-06/Ringmajandus_valge_raamat.pdf

[7] www.agri.ee/sites/default/files/documents/2023-08/teekaart-ringbiomajandus-2023.pdf

[8] etag.ee/rahastamine/programmid/temta/

[9] www.taie.ee/taie-arengukava-tutvustus