4.4 Veestik

Euroopa Liidu veepoliitika laiem eesmärk on tagada kogu Euroopas kõikide vete hea seisund ning seeläbi luua kõigile eurooplastele, majandussektoritele ja keskkonnale juurdepääs piisavale kogusele kvaliteetsele veele. Kliimamuutused toovad kaasa äärmuslikud ilmastikunähtused nagu põuad ja üleujutused, mistõttu tuleb võtta vastu poliitikameetmeid, mis aitavad muutustega kohaneda ja nendega kaasnevaid probleeme vähendada.[1]

Veestiku valdkonda reguleerivad Euroopa Komisjoni regulatsioonid.

  • Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiviga[2] on kehtestatud maismaa pinnavee, üleminekuvee, rannikuvete ja põhjavee kaitse raamistik. Selle eesmärk on hoida ära ja vähendada reostust, edendada säästvat veekasutust, kaitsta ja parandada vesikeskkonda ning leevendada üleujutuste ja põudade mõju. Üldine eesmärk on saavutada kõigi vete hea keskkonnaseisund.
  • Põhjavee direktiiv[3] kaitseb reostuse ja seisundi halvenemise eest. Selles on sätestatud eraldi kriteeriumid hea keemilise seisundi hindamiseks, seiratavate ainete kasvutendentside kindlaks tegemiseks ja kasvutendentsi langusele pöördumise punktide kindlaksmääramiseks.
  • Joogiveedirektiivis[4] määratakse kindlaks olmevee kvaliteedi põhistandardid.
  • Suplusvee direktiivi[5] eesmärk on rahvatervise ja keskkonnakaitse parandamine ning sellega kehtestatakse sätted, mis käsitlevad suplusvee seiret ja klassifitseerimist ning sellest üldsuse teavitamist. 
  • Keskkonnakvaliteedi standardite direktiiviga[6] on kehtestatud kas veekeskkonnale või selle kaudu olulist ohtu põhjustavate prioriteetsete ainete ja muude saasteainete piirkontsentratsioonid pinnavees.
  • Asulareovee puhastamise direktiivi[7] eesmärk on kaitsta keskkonda asulareovee ja tööstusreovee ärajuhtimisest tuleneva kahju eest.

Veevaldkonda, sh vee-ettevõtlust, reguleerivad riiklikul tasandil veeseadus[8] ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus[9] koos alamaktidega, millega rakendatakse kohalikul tasandil Euroopa Liidu õigusakte. Vete hea seisundi saavutamiseks koostatakse jõgede, järvede, põhjavee ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks, üleujutuste vastu võitlemiseks ning põllu- ja metsamaadelt kraavide ja ojade kaudu ära kanduva sette ning toitainete kinni hoidmiseks veemajanduskavad[10]. Kavad koostatakse koos üleujutuse riskide maandamiskavadega iga vesikonna kohta kuueks aastaks.

ÜRO tegevuskava 2030 kohaselt on ette nähtud arendada joogivee- ja kanalisatsioonisüsteeme, et tagada juurdepääs kvaliteetsele joogiveele ja olmereovee piisav puhastamine. Peamine on rakendada kaudseid meetmeid, näiteks korrastada veemajandus, vältida veekogude saastamist nii prügi, kemikaalide kui ka materjalidega, aga ka ohjata vee tarbimist (6. Puhas vesi ja sanitaaria, Statistikaamet[11]). Eesti säästva arengu strateegia eesmärk „Ökoloogiline tasakaal“ rõhutab puhta vee kättesaadavuse ja säästliku kasutamise tähtsust.

[1] www.europarl.europa.eu/factsheets/et/sheet/74/veekaitse-ja-majandus

[2] eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02000L0060-20141120

[3] eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02006L0118-20140711

[4] eur-lex.europa.eu/eli/dir/2020/2184/oj

[5] eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02006L0007-20140101

[6] eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02008L0105-20130913

[7] eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:01991L0271-20140101

[8] www.riigiteataja.ee/akt/110122020036?leiaKehtiv

[9] www.riigiteataja.ee/akt/127092023004?leiaKehtiv

[10] kliimaministeerium.ee/merendus-veekeskkond/vesi/veemajanduskavad

[11] www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/saastev-areng/6-puhas-vesi-ja-sanitaaria