5.4 Veestik

Baasstsenaariumi realiseerumisel ehk jätkates praeguse poliitikaga saavutab veestik aastaks 2040 hea ökoloogilise seisundi üksnes osaliselt, jäädes mitmes piirkonnas alla seatud eesmärkidele. Veestikul puudub otsene kasvuhoonegaaside heide või sidumine, mistõttu ei ole veestiku puhul KHG käsitlemine maakasutuse teekaardis asjakohane.

Aastaks 2040 on Eesti veemajandus silmitsi mitmete kriitiliste muutustega, mis tulenevad nii kliimamuutustest kui ka muutustest veekogude vee kvaliteedis, vooluhulkades ja veetasemetes. Senised veemajanduskavade perioodid ei ole oma meetmetega toonud oodatud positiivset muutust.

Ekstreemsete ilmastikunähtuste nagu põuad ja tugevad vihmasajud sagedus kasvab kiiremini, kui esmased prognoosid näitasid. See muudab keerukamaks saasteainete kontrollimise veekogudes ja lõppkokkuvõttes võib halvendada vee kvaliteeti, mis omakorda mõjutab veekeskkonna elustikku ning pärsib veekogude hea seisundi saavutamist. Halvenev vee kvaliteet tõstab ka kulutusi veepuhastusele.

Puhas põhjavesi muutub veelgi väärtuslikumaks ressursiks, mida tuleb hallata rangelt ja ettevaatlikult. Piirkondades, kus on suur inimasustus ja/või põhjavee tarbimine, võib veeressurss olla üle tarbitud ning selle taastumistempo aeglustunud, sundides kasutusele võtma rangeid veekasutuse piiramise meetmeid.

Linnapiirkondades on sagenenud sademevee üleujutused, mis võivad kaasa tuua majandusliku kahju suurenemise, ja ülevoolude rakendumine mõjutab suplusvee kvaliteeti, ohustades lisaks keskkonnale ka inimese tervist.

Veeteenuste hind tõenäoliselt lähitulevikus kasvab, et katta kõik teenusega kaasnevad uued tegevuskulud nagu küberturvalisuse meetmed, uued heitvee puhastamise nõuded, teenuse toimepidevusega seotud tegevused jpm. Veeteenuse reformi teekaardi koostamise käigus on seatud veeteenuse hinnalaeks 2%, et tagada veeteenuste kättesaadavus kõigile sotsiaalsetele rühmadele, kuid arenduseks vajalike finantsvahendite puudumise tõttu on ohus keskkonna ja rahvatervise eesmärkide saavutamine.

See baasstsenaarium pakub üldise ettekujutuse tuleviku arengusuundadest Eesti veemajanduses, mis räägib vajadusest tõsiste investeeringute ja poliitiliste otsuste järele, et tulla toime veekaitse ja kliimamuutuste mõjudega.