6.2 Põllumaa

Tulemusliku stsenaariumi realiseerumisel ehk teekaardis pakutud meetmete elluviimisel võib põllumaa emissioon (kt CO₂ ekv) 2040. aastaks väheneda 23% (vt joonis 35).

Joonis 35. Põllumaa süsinikusidumise muutus tulemusliku ja positiivse stsenaariumi rakendamisel 2022–2040.

Allikas: maakasutuse teekaardi autorite arvutused.

Meetmete rakendamisel tuleb arvestada põllumajandussektori elujõulisuse ja Eesti toiduga varustatuse kui riigikaitse osa prioriteetse käsitlemisega. Põllumajandusmaa on piiratud ressurss, mis moodustab Eesti maakasutusest vaid viiendiku. Praegu konkureerivad põllumajandusmaaga teised maakasutuse suunad nagu päikese- ja tuulepargid, taristu ning hoonestus. Sellistes tingimustes on põllumajanduse laienemisvõimalused ammendunud, mistõttu on oluline kaitsta väärtuslikku põllumajandusmaad ja liigirikkaid rohumaid, et kindlustada Eesti toiduga varustatus ja sektori jätkusuutlikkus.

Põllumaa tulemuslik stsenaarium ja muudatusettepanekud on liigitatud emissiooni tekkeallikate järgi – emissiooni vähendamine turvasmuldadelt, loomakasvatusest, maaharimisest ja kütuste kasutamisest. Samuti on käsitletud elurikkuse soodustamise ja toetamise tegevusi. Täpsemalt 7. peatükis „Muudatusettepanekud“.

Emissiooni vähendamine turvasmuldadelt

Eesti kasvuhoonegaaside aruandluse kohaselt on maakasutusest lähtuvast heitest oluline osa kuivendatud turbaaladel, sh põllu- ja rohumaadel. Kuivendatud põllumaadelt, mis paiknevad kuivendatud turvasmuldadel katvusega 30 681 hektarit, lähtub 665 kt CO₂ ekv (ligi 27% põllumajandussektori KHG emissioonist^[1]). Kuivendatud rohumaadelt tekkivat heidet on hinnatud suurusjärgu võrra madalamaks – 9861 hektarilt paiskub atmosfääri 43 kt CO₂ ekv. Kokku moodustavad need ligikaudu 5% Eesti KHG heitest.

PRIA 2024. aasta toetustaotluse andmetel kasvatati turvasmuldadel^[2] põllukultuure 29 722 hektaril, mis moodustas ligi 37% põllumajanduslikus kasutuses olevatest turvasmuldadest. Seejuures üle poole turvasmuldadest oli püsirohumaade all (49 552 ha, tabel 6). Turvasmuldadel asuvate püsirohumaade CO₂ heide on 6,46 tonni CO₂ ekv hektarilt madalam kui turvasmuldadel asuvate põllumajanduskultuuride kasvatamisel ehk muldade majandamisel tekkiv KHG heide^[3].

Tabel 6. Põllumajanduslikus kasutuses olevad turvasmullad.

Allikas: PRIA 2024. aasta toetustaotluste andmed.

Lisaks on Penu 2012. aasta uuringu^[4] hinnangul umbes 1/3 põllumajanduslikus kasutuses olevatest turvasmuldadest peamiselt maaharimise tõttu kaotanud oma turbahorisondi tüseduses sedavõrd, et Eesti muldade klassifikatsioonis ei saa neid määratleda enam kui turvasmuldi.

Eesti kasvuhooneheitgaaside inventuuris aga ei arvestata sellega, et osa pikaaegselt põllumajanduslikus kasutuses olevaid turvasmuldi on mineraliseerunud, ning ei eristata turvasmuldadel kasutatavaid praktikaid – kas tegemist on püsirohumaaga või põllukultuuride aluse maaga. Turvasmuldadel asuvate püsirohumaade süsiniku heide on 6,46 tonni CO² ekv hektarilt madalam kui turvasmuldadel põllukultuuride viljelemisega tekkiv emissioon.^[5] Seetõttu ülehinnatakse inventuuris turvasmuldadelt tekkivat emissiooni. 2024. aastal käivitati mulla- ja maakasutuse arendusprojekt^[6], mille raames täpsustuvad hinnangud säilinud turvasmuldade pindala kohta.

Turvasmuldi kasutatakse rohkem rohumaadena, kuna need on oma omaduste poolest vähem viljakamad ning vastuvõtlikumad ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Samuti pärsib turvasmuldade kasutamist põllumajanduses nende aeglane soojenemine kevadel ja madal fosforisisaldus, mis raskendab ka teiste toiteelementide omastamist. Seetõttu on turvasmuldade rohumaade alla viimine hea lahendus nii tootjate kui mulla- ja looduskaitse seisukohast. Tootjad saavad selliseid teravilja kasvatamiseks ebasoodsaid maid kasutada püsirohumaade säilitamise või tagasirajamise kohustuse täitmiseks. Seejuures vajavad põllumajandustootjad lahendusi kaotatud sissetuleku kompenseerimiseks ning puudub lahendus, kuidas käsitleda tootjaid, kellel on kogu oma maafondist turvasmuldade osakaal üle 70%^[7] ning peavad tootmissuunda muutma.

Loomakasvatuse emissiooni vähendamine

Eestis on alates 1990. aastatest loomade arv vähenenud. Kui 1990. aastate alguses oli langus väga järsk, siis viimased 20 aastat on toimunud stabiilne loomade arvu langus. Samas on Eestis suur segatootmise ja ka loomakasvatuse potentsiaal. Segatootmine võimaldab paremini hajutada riske ning loomakasvatus võimaldab väärindada ja hooldada väheviljakaid põllumajandusmaastikke nagu poollooduslikud koosulused.

Loomadel on oluline roll meie ökosüsteemiteenuste toimimise ja elurikkuse tagamisel, samuti toitaineringlusel ning mullaseisundi parandamisel ja süsiniku sidumise suurendamisel. Loomad väärindavad toitaineid ja pakuvad lahendusi põllumajanduses ringbiomajanduse rakendamisel ja mineraalväetiste kasutamise vähendamisel. Samuti on Eestis loomkoormus üks Euroopa Liidu väiksemaid. Seetõttu ei saa loomade arvu vähendamine olla eraldiseisev eesmärk, vaid soodustada tuleb loomakasvatuse arengut ning selle integreerimist taimekasvatusega ja loomade karjatamise osakaalu suurendamist.

Maaelu Teadmuskeskuse prognooside (2023^[8]) kohaselt kasvab võrreldes 2022. aastaga veiste koguarv (k.a piimalehmad) vähesel määral (1,4%) ning 2032. aastal kasvatatakse kokku 253 200 veist. Piimalehmade arv suureneb 2%, ammlehmade arv jääb enam-vähem samale tasemele. Seejuures prognoositakse piimatoodangu kasvu piimalehma kohta kuni 11 327 kilogrammini aastas, mis on võrreldes 2023. aastaga ligi 7% kõrgem. Sigade arv kasvab 2032. aastaks võrreldes 2022. aastaga 10% võrra, st kuni 300 000 seani. Lammaste ja kitsede arv väheneb 2032. aastaks 50 000 loomani ehk kuni 26% ning samal ajal ületab kodulindude arv 2,1 miljoni piiri ehk kasvab 3,8% võrreldes 2022. aastaga.

Maaharimise emissiooni vähendamine

Eestis oli 2023. aastal põllukultuuride kasvupind 711 300 hektarit, mida on ligi 35% vähem kui 1990. aastal. Sellest poolel kasvatatakse teravilja, ligi veerandil söödakultuure, 12% tehnilisi kultuure ja 7% kaunvilja. Olulise muutusena on oluliselt kasvanud taliviljade ja kaunviljade kasvatuspind – 2023. aastal kasvatati talivilju 279 800 hektaril ning kaunvilju 53 300 hektaril. Tegemist on ka keskkonnasõbralike tootmispraktikatega, mille eesmärk on tagada talvine taimkate ning liblikõieliste kasvatamine, mis aitab parandada mullaviljakust, ja pakkuda toidulauda tolmeldajatele.

2023. aastal oli Eestis kasutuses oleva põllumajandusmaa pind 987 785 ha, millest keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal moodustas 91,10% (Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika meetmed) ning omakorda püsirohumaade osakaal 27,67%. See ilmestab Eesti toidutootmise loodushoidlikkust ja maa heaperemehelikku kasutamist. Eesti toit paistab väga positiivselt silma, sest on Euroopa Toiduohutusameti (European Food Safety Authority – EFSA) objektiivsete seiretulemuste järgi üks maailma puhtamaid. Samuti paistab Eesti põllumajandussektor silma Euroopas oma keskkonnahoidlikkuse poolest, olles mitmete näitajatega esirinnas, sh sisendite kasutamiselt (mineraalväetised, taimekaitsevahendid). Oleme ka oma toidutoomiste süsinikujalajälje osas üks väiksema näitajaga riike, mis veelgi tõendab meie põllumajanduse efektiivsust ja kliimasõbralikkust.

Statistikaameti andmetel^[9] kasutati kündmist kokku 214 881 hektaril, 322 670 hektaril kaitsva maaharimise ehk minimeeritud harimist ning 43 728 hektaril otsekülvi. Künnipõhise tehnoloogia osakaalu vähendamisel tuleb aga arvestada, et mahepõllumajanduses kasutatakse valdavalt künnipõhist tehnoloogiat ning seni puuduvad head alternatiivsed lahendused otsekülvile üleminekuks. 2023. aastal oli mahemaa pind Eestis 227 741 hektarit (ligi 40% püsirohumaa).

Samuti on künnipõhine tehnoloogia vajalik tööriist tootjatele, kes toimetavad raske lõimisega muldadel. Maaelu Teadmuskeskuse 2023. aasta uuringud^[10] on näidanud, et künnipõhine tehnoloogia ei mõju Eesti tingimustes orgaanilise süsiniku sisaldusele negatiivselt, vaid võib ka suurendada orgaanilise süsiniku sisaldust. Eesti tingimustes on mulla orgaanilise süsiniku kihistumise vältimiseks ka soovitatud otsekülvi/minimeeritud harimise kombineerimist kündmisega, et mullaprofiilis ühtlustada orgaanilise süsiniku sisaldust. Künnipõhine maaharimine on tihedalt seotud mehaanilise umbrohutõrjega, kuna künni abil saab hävitada umbrohtude juurestikku, vähendada nende konkurentsi kultuurtaimedele ja takistada umbrohuseemnete idanemist. Lisaks aitab künd vähendada teatud määral taimekaitsevahendite kasutamist, kuna mehaaniline harimine asendab vajadust keemilise tõrje järele. Künni teine oluline mõju seisneb selles, et see vähendab taimekaitsevahendite jääkide kuhjumist künnikihti, segades mulla kihte ja hajutades võimalikke keemilisi jääke laiemale alale. See võib aidata kaasa mulla bioloogilise aktiivsuse taastumisele ja saasteainete lagunemisele.

Kütuste emissiooni vähendamine

2021. aastal oli põllumajanduses kasutatavatest kütustest KHG heide 213 831,8 tonni CO₂ ekv, mis on võrreldes 2005. aastaga vähenenud 11%.²⁰² Fossiilkütuste emissiooni vähendamiseks põllumajandussektoris on mitmeid viise, nagu üleminek taastuvatest allikatest toodetud kütustele või kasutatava kütusekoguse vähendamine. Viimast on võimalik teha töökäikude vähendamise ja optimeerimise kaudu näiteks üleminekul täppistehnoloogiatele või otsekülvile ning asendades traktorid veoautodega. Võimalik on ka masinapargi asendus uudse tehnoloogiaga, mis on aga väga investeeringumahukas.

Elurikkuse soodustamine

Selleks, et luua põllumajandustootjatele rohkem paindlikkust ja võimalust ise valida asjakohaseid majandamispraktikaid soovitud tulemuse saavutamiseks, saab kasutada tulemuspõhiseid toetusmeetmeid. Tulemuspõhised toetuskavad on seotud kindlate keskkonnaalaste tulemuste saavutamisega. Selline toetussüsteem usaldab rohkem põllumeest ja arvestab, et tootja ise oskab piisava taustainfo olemasolul ja nõustamise abiga kõige paremini otsustada, milline tegevus ja praktika on tema kasutuses olevatel põllumaadel kõige tulemuslikum soovitud eesmärgi saavutamiseks.

Elurikkuse tulemuspõhise toetuskava eesmärgid ja mõõdikud võivad näiteks olla:

• tolmeldajate arvukuse ja liigirikkuse tõstmine, indikaatoriks kimalaste arvukus põlluservades;
• tingimuste loomine pesitsevatele lindudele, mõõdikuks lindudele pesitsemiseks sobivate praktikate rakendamine põllumajandusmaa kohta (nt hiline niitmine, liigirikaste püsirohumaade hoidmine, sobiva struktuuri loomine);
• süsiniku sidumist soosivate praktikate toetamine, mõõdikuks süsiniku sidumise paranemine ja emissioonide vähenemine;
• maastikuelementide olemasolu ja rajamine, mõõdikuks põldude maastikuelementidega katvus ja sellega ökosüsteemiteenuseid pakkuv puhver.

Tulemuspõhiste toetuskavade rakendamist saab esialgu testida pilootprojektidena, et leida Eesti tingimustesse sobivaimad lahendused. Tulemuste saavutamist võivad paljudel juhtudel mõjutada ka põllumajandustootjatest sõltumatud tegurid (nt ilmastikutingimused). Samuti on pilootprojektide puhul võimalik uurida tulemuspõhistele meetmetele koostööpõhist lähenemist, et saavutada eesmärke koostöös piirkondlikul tasemel.

[1] Arvestab ka LULUCF sektori KHG emissioone. Seejuures ainult LULUCF sektoris moodustab põllumaa kategoorias KGG emissioon kuivendatud turbaaladelt ligi 78% kogu heitest.

[2] Põllumasiivil turvasmulla osakaal üle 70%.

[3] Keskkonnaagentuur, Eesti Maaülikool (2021). Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050.

[4] Penu, P. (2012). Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:10 000 mullakaardi võimalik korrigeerimine. Uuringu kokkuvõte 2011

[5] Keskkonnaagentuur, Eesti Maaülikool (2021). Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050: keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/LULUCF_uuring_veebi_02_09%20(1).pdf

[6] keskkonnaportaal.ee/et/teemad/muld-ja-maahoive/maa-ja-mullakasutuse-teadus-arendusprojekt#Maajamullakasutusshmaahive

[7] PRIA 2023. aasta andmetel selliseid põllumajandustootjaid 53, kellel maad kokku u 600 hektarit.

[8] metk.agri.ee/sites/default/files/documents/2023-10/Prognoosimudeli_seletuskiri_09-2023.pdf

[9] PMS649: Maaharimismeetodid avapõllumaal

[10] 2023 Minimeeritud harimise ja otsekülvi mõju.pdf