6.4 Veestik

Veestiku osas on prioriteet ressursside kättesaadavusel ja bioloogilisel mitmekesisusel. Veestikul puudub otsene kasvuhoonegaaside heide või sidumine, mistõttu ei ole KHG arvestamine veestiku puhul maakasutuse teekaardis asjakohane.

Tulemusliku stsenaariumi realiseerimisel väheneb tiheasustusaladelt tulenev sademeveest ja reoveest tingitud reostuskoormus, mis aitab Eestis tervikuna panustada vete hea seisundi eesmärgi saavutamisse. Linnad loovad ruumi kujundamise ja nutika veetaristu rajamise abil kliimamuutustega kohanenud elu- ja looduskeskkonna, kus üleujutused on kontrollitud ja suured sademete hulgad ei ohusta rajatisi ega vesikeskkonda ja sini-rohelised alad vähendavad kuumasaarte tekkimise riski ning pakuvad elupaiku mitmekesisele elustikule. Ühtlasi tagavad innovatiivsed tehnoloogiad ja tehnilised lahendused veeressursi optimaalse ja jätkusuutliku kasutuse. 2040. aastaks on veeteenuse hinnakujundamise alused tasakaalustatud lähtudes nii rahvatervise kui keskkonnakaitse eesmärkidest, probleemidest, mida pakuvad kliimamuutused, veeteenuse arendustegevused, aga ka taskukohane veeteenus tarbija jaoks.

Vee kvaliteet ja veeressursi kättesaadavus

Veekogude hea ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamiseks on vajalik tervikuna inimtegevusest avalduva negatiivse mõju vähendamine veekogudele, sh põllumajandusest, transpordist ja tööstusest tuleneva reostuskoormuse vältimine ja vähendamine. Vee-ettevõtted panustavad heitveega keskkonda jõudva koormuse vähendamisse reoveepuhastite teadliku opereerimise ning nende nõuetekohase toimimise kaudu. Kõige efektiivsem on saastega tegeleda selle tekkekohas ning piirata selliste saasteainete jõudmist reoveepuhastile, mida asulareoveepuhastis ei ole võimalik eemaldada või mis kogunevad reoveesettesse.

Veebipõhised andurid, automaatsed ja prognoosmudelitel põhinevad tehnoloogiad ja reaalajas riskipõhine veekvaliteedi ja -voolhulkade seire võimaldavad veemajandamisel ära hoida reostuse teket või tekkinud kahjusid minimeerida, kuna online-juhtimisseadmed võimaldavad vett säästlikult kasutada ning kogumissüsteemides optimaalselt juhtida, ennetades üleujutusi või ülevoolude rakendumist.

Liigne veekasutus võib mõjutada negatiivselt nii veeökosüsteeme kui ka seada piiranguid inimtegevusele. Oluline on edendada veeressursside jätkusuutlikku kasutamist ja seeläbi suurendada veemajanduse efektiivsust. See hõlmab endas ka ringmajanduse põhimõtete rakendamist. Vee-ettevõtetel on oluline roll joogivee kadude vähendamisel veevõrgus, mis vähendab vee-, kemikaali- ja energiakulu.

Kliimaprognoosid ennustavad Eestile sademehulkade suurenemist. Sademed on ressurss, mida hakkame veeressursi kättesaadavust, veeteenuse hinda ja linnalise elukeskkonna eripärasid silmas pidades ära kasutama – kasutades seda kastmisveena, tänavate jahutus- ja pesuveena, hoonetes WC-veena või linnakeskkonna sini-roheliste aladega rikastamisel. Sademed, mida näeme linnalises keskkonnas kõvakattega aladel üleujutusi ja saastet põhjustava probleemina, muutuvad vajaliku taristu arendamise ja innovatsiooni eestvedajate toel võimaluseks.

Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine

Looduslähedaste sademevee lahenduste rakendamine peab olema sihipärane ja lähtuma piirkondlikust eesmärgist – Tallinnas vähemalt 11% tiheasustusalade sademevee valgaladest on suunatud looduslähedastesse lahendustesse. Vee kogus kanalisatsioonis väheneb, vähendades ülevooluriskide sagedust ning parandades veekogude kvaliteeti. Sademevee lahkvoolne juhtimine aitab vähendada ka kasvuhoonegaaside emissiooni, mis tekiks selle puhastamisega kaasnevast ressursikasutusest.

Innovaatilised lahendused, sh prognoosimudelite ja analüüside täiustamine, võimaldavad paremini juhtida kliimamuutuste mõju veestikule. Täpsemad andmed ja mudelid aitavad teha otsuseid veevarude haldamiseks ja kaitseks, vähendades kahjulike muutuste mõju nii keskkonnale kui ka majandusele.

Taastuvatel allikatel põhineva energia kasutuselevõtt reoveepuhastuses vähendab reoveepuhastuse energiatarbimisega seotud kasvuhoonegaaside jalajälge. Lisaks muudavad taastuvenergial põhinevad lahendused reoveepuhastussüsteemid sõltumatumaks traditsioonilistest energiaallikatest, mis võivad olla mõjutatud kliimamuutustest (nt elektrikatkestused äärmuslike ilmastikuolude korral).

Veeteenuse tasakaalustatud hinnakujundus

Veeteenus tagatakse taskukohase hinnaga, võttes aluseks veeteenuse kvaliteedi mõju keskkonnale ja tervisele. Seeläbi on vee-ettevõtjatel loodusvarade kasutajatena võimalik investeerida heitmete vähendamisse, vee-, energiakasutuse ja ka maakasutuse (nt mitmekesisuse suurendamine) arendamisse. Hinna kujundamisel arvestatakse tuleviku vajadusi (sh regulatiivsed nõuded, keskkonnatingimused, strateegilised eesmärgid).

Hinna kujundamisel arvestatakse OECD hinnanguga, mille järgi on veeteenus kättesaadav, kui veeteenuse hind on alla 3–5% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust. Vee-ettevõtete tasakaalustatud hinnakujundamist keskkonna ja rahvatervise eesmärkide täitmiseks toetab vee-ettevõtete konsolideerumine, mille tulemusel väheneb veevarustuse ja kanalisatsiooni sektori killustatus ning paraneb vee-ettevõtete jätkusuutlikkus ja võimekus täita eeltoodud eesmärke.