7.4 Veestik

Meede 1. Looduslähedaste ja kombineeritud sademevee lahenduste rakendamine

Kliimamuutuste tõttu sagenevad Eesti linnades vihmavalingutest tingitud üleujutused. Ainiti toruühendustega sademevete ärajuhtimine linnakeskkonnast suurendab reostuskoormust suublaks olevale veekogule, mistõttu on sademevee ärajuhtimise lahendamisel olulisel kohal lokaalsed lahendused. Seetõttu peaks vähemalt 11% tiheasutusalade sademevee valgalade pindalast moodustama looduslähedased lahendused.

Ajakava: esimesel võimalusel planeeringutesse sisse viia.

Mõju ja maksumus: hinnanguliselt maksab see lahendus 200 miljonit eurot. Looduslähedased ja kombineeritud lahendused võimaldavad sademevee ära juhtida paikselt, mis vähendab üleujutustest tekkivaid materiaalseid kahjusid ning reostuskoormust suublaks olevale veekogumile. Lisaks annavad paiksed rohelahendused linnakeskkonda värskust ja vähendavad kuumasaarte efekti, pakuvad elukeskkonda linnaloodusele ning hoiavad põuasel perioodil niiskust pinnases.

Vastutavad kohalikud omavalitsused, kes peavad olema eestvedajad ning näitama huvi ja valmisolekut linnakujundamises vajalikke muutusi ellu viia. Planeerimisfaasis tuleks kaasata linnaplaneerijate kõrval insenerid, vee-ettevõte, linna-ametid ja keskkonnaspetsialistid.

Meede 2. Linnaruumi kujundamine veele sobiva tee tekitamiseks eesvooluni ning kontrollitud üleujutusalade loomine

Kogu sademevee valgala ulatuses tuleb arvestada, et vesi läheb ja koguneb sinna, kuhu on kõige lihtsam minna. Linnakeskkonnas on sademevee äravoolu vaja juhtida nn valesse kohta tekkivate üleujutuste ärahoidmiseks.

Ajakava: esimesel võimalusel.

Mõju ja maksumus: maksumus on hinnanguliselt 200 miljonit eurot. Kontrollitud üleujutusalade abil saab ära hoida kontrollimatutest üleujutustest põhjustatud varalist ja tervisekahju.

Vastutavad kohalikud omavalitsused, Kliimaministeerium, vee-ettevõtted ja arendajad.

Meede 3. Sademevee taaskasutamine

Sademevee taaskasutamist oleks otstarbekas suurendada. Esimene põhjus on selles, et suublale avalduva koormuse ja ka üleujutusalade vähendamiseks on soovitatav sademevee ärajuhtimine lahendada lokaalselt, mh kinnistu piires. Põuastel suvedel või aladel, kus tarvitatakse suures mahus põhjavett, tuleks sademevett eelistada kastmiseks. Linnades kastmiseks ja tänavate jahutamiseks/puhastamiseks on otstarbekas puhta joogivee asemel leida võimalusi sademevee kasutamiseks.

Ajakava: esimesel võimalusel.

Rakendamise eeldused: vee-ettevõtjad ja arendajad peavad valmis olema sademevee kasutamist võimaldava taristu rajamiseks ja kasutuselevõtuks. Asukohast ja kohalikest tingimustest lähtuvalt tuleb enne projekti elluviimist koostada ka tasuvusanalüüs.

Mõju ja maksumus: sademevee taaskasutamise lahendustega väheneb linnakeskkonnast sademetega suublasse kanduvate saasteainete koormus, samuti väheneb vajadus ressursimahukalt puhastatud joogivee kasutamiseks nt linna haljasalade kastmiseks.

Vastutavad kohalikud omavalitsused, vee-ettevõtted, Kliimaministeerium. Need võivad olla eestvedajad, kuid kaasatud peavad olema ka teadusasutused.

Meede 4. Lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni rajamine ja laiendamine

Ühisvoolse kanalisatsiooni ülekoormus toob kaasa reostuskoormuse suurenemise veekogudele, kuivõrd rakenduvad ülevoolud, mille kaudu juhitakse keskkonda puhastamata reovee ja sademevee segu. Lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni rajamise eesmärk on hoida ülevoolude kaudu keskkonda jõudvat koormust < 2% reoveepuhasti aastasest reostuskoormusest.

Ajakava: esimesel võimalusel.

Rakendamise eeldused: teadmised ülevoolude olemasolu, asukohtade ja rakendumiste kohta, teadmised ühisvoolse kanalisatsiooni vooluhulkadest erinevate sademete korral.

Mõju ja maksumus. Lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni rajamine ja laiendamine võtab maha koormust ühisvoolselt kanalisatsioonilt, vähendab ülevoolude kasutamise sagedust ja nende koormuse mõju suublale. Ühtlasi aitab see vähendada vihmavalingutest tingitud ülekoormust reoveepuhastile.

Vastutavad kohalikud omavalitsused, vee-ettevõtted, Kliimaministeerium.

Meede 5. Reoveepuhastite toimimise tagamine

Reoveepuhastid üle Eesti peavad olema võimelised opereerima puhasteid nõuetekohaselt.

Ajakava: esimesel võimalusel.

Rakendamise eeldused: keskkonnaloa tingimuste ülevaatamine, täiendav järelevalve õigusaktide nõuete ja vee-erikasutusloa tingimuste täitmise üle. Tariifi abil tagatakse piisavad ressursid, sh kompetents ettevõtetele jaamade hooldamiseks ja protsesside arendamiseks tasemele, mis vastab nii kehtivatele keskkonna eesmärkidele kui tuleviku ootustele.

Mõju ja maksumus: teadlikkuse ja oskuste kasvuga puhastusefektiivsus paraneb, avariide ennetamise abil väheneb nii reostuskoormus suublale kui ka võimalik negatiivne mõju veekogu seisundile.

Vastutavad kohalikud omavalitsused, vee-ettevõtted.

Meede 6. Saastega tegelemine selle tekkekohas

Saaste vältimine või vähendamine selle tekkekohas tehnoloogia, kemikaali asendamise vm meetme rakendamise abil on kõige ressursitõhusam viis reostuse vältimiseks. Reovee formeerumise ja käitlemise skeemi põhjalik läbimõtlemine tootmise planeerimise faasis aitab ära hoida hilisemaid probleeme seoses nõuetele mittevastavusega reovee suunamisel asulareoveepuhastile või heitvee suublasse juhtimisel. Kui ühiskanalisatsiooni, st asulareoveepuhastile juhitakse ohtlikke aineid ja ühendeid, mille puhul traditsiooniline reoveepuhastus ei ole piisav, siis saasteained kanduvad olulisel määral veekogusse või jäävad settesse. Kehvemal juhul jõuavad saasteained joogiveeallikateni ning seeläbi inimeste joogivette. Seetõttu peab maksimaalselt vältima ohtlike ainete ja raskesti biolagundatavate ühendite sattumist tööstus- ja tootmisettevõtetest nii asulareoveepuhastile kui keskkonda. Samuti tuleb vältida eelpuhastite jäätmete sattumist ühiskanalisatsiooni.

Rakendamise eeldused: on olemas juhised ja regulatsioon tööstusvee ühiskanalisatsiooni juhtimise kohta, kuid seda kavandatakse 2025. aasta jooksul täiendada, et paremini tagada tööstusreovee kontroll. Keskkonnasõbralikematele tehnoloogiatele üleminek võib olla kallis, mistõttu võib olla vajalik rakendada rahastusmeedet.

Mõju ja maksumus: mida rohkem ohtlikke ja raskesti lagundatavaid ühendeid jõuab ühiskanalisatsiooni, seda rohkem jõuab neid ka tagasi keskkonda.

Vastutajad. Kliimaministeerium ja kohalikud omavalitsused: seadusandliku raamistiku loomine ja rakendamise kontroll on riigi ja omavalitsuste ülesanne. Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet: võtmeroll regulatsioonide loomises ja rakendamise jälgimises, näiteks regulaarne järelevalve ja saastetasemete hindamine. Tööstus ja tootmine: ettevõtted vastutavad otseselt saaste tekkekohas meetmete rakendamise eest. Kohalikud omavalitsused võivad pakkuda toetusi ja tegeleda kohalike heitkoguste vähendamisega.

Meede 7. Joogivee kadude vähendamine võrgus

Puhas vesi on piiratud ressurss. Joogivee kaod veevõrgus tähendavad kulu nii keskkonnale kui vee-ettevõttele. Veelekke tagajärjel võivad tekkida kahjustused hoonetele, teedele ja pinnasele.

Rakendamise eeldused: piisavate finantsressursside olemasolu infrastruktuuri uuendamiseks ja tehnoloogia soetamiseks. Toetus riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, sealhulgas regulatiivsed raamistikud ja stiimulid. Kvalifitseeritud spetsialistide ja inseneride kaasamine, et tagada projektide tõhus planeerimine ja teostus. Tõhus koostöö vee-ettevõtete, kohalike omavalitsuste, eraettevõtete ja kogukondade vahel. Ühiskonna teadlikkus vee säästmise tähtsusest ja valmisolek toetada meetmeid.

Mõju ja maksumus: väiksemad veekaod tähendavad, et vähem energiat kulub vee pumpamiseks ja töötlemiseks, mis vähendab elektritarbimist ja sellega seotud emissioone. Parandatud infrastruktuur vähendab vajadust vee pideva töötlemise ja pumpamise järele, mis omakorda vähendab energiakasutust. Väiksem veekadu tähendab, et vähem ressursse kulub vee tootmiseks ja jaotamiseks, mis aitab vähendada kogu tarneahela süsinikujalajälge.

Veemajanduse tõhusamaks muutmine võib soodustada ka teiste seotud süsteemide nagu kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse efektiivsust, vähendades nende energiatarvet ja emissioone.

Avalike kampaaniate kaudu tõstetud teadlikkus võib viia laiemate säästlikkuse põhimõtete omaksvõtuni vähendades üldist energiakasutust ja emissioone.

Vastutavad:

Kliimaministeerium: üldine koordineerimine ja poliitikate kujundamine, tagades vastavuse riiklikele ja Euroopa Liidu eesmärkidele;

kohalikud omavalitsused: kohapealne rakendamine ja koostöö kohalike vee-ettevõtted;

vee-ettevõtted: tehniliste lahenduste ja infrastruktuuri uuendamise praktiline elluviimine;

tehnoloogiaettevõtted: vajalike seadmete ja tarkvara pakkumine ning uuenduslike lahenduste väljatöötamine;

haridus- ja teadusasutused: uuringud ja arendustegevus, et toetada tõhusate ja innovaatiliste meetodite väljatöötamist.

Meede 8. Energianeutraalsus reoveepuhastuses

Taastuvatel allikatel põhineva energia tootmine reoveepuhastuses vähendab energiatarbimisega seotud kasvuhoonegaaside jalajälge.

Rakendamise eeldused: riigi tasandil on kokku lepitud, millisel alal ja tingimustel ning kelle poolt toodetud energia läheb riigi tasandil energianeutraalsuse hindamisel arvesse.

Mõju ja maksumus: toimepidevuse tagamise ja teenuse katkemise ennetamise meede, väheneb võrguelektrivajadus ning tõuseb ressursitõhusus.

Vastutavad: rakendamise eelduste täitmise eest vastutab Kliimaministeerium, elluviijad on vee-ettevõtted ja kohalikud omavalitsused.

Meede 9. Veeteenuse tasakaalustatud hinnakujundus

Hinnastamise metoodikas tuleb arvestada vee-ettevõtetele rakenduvaid uusi nõudeid, mis on seotud nii küberturvalisuse, teenuse toimepidevuse, energianeutraalsuse kui ka teenuse kvaliteedi kasvuga.

Rakendamise eeldused: vee-ettevõtete konsolideerumine on läbi viidud. Hinna arvutamise metoodika võimaldab katta rahvatervise ja keskkonna eesmärkide saavutamiseks vajalikud kulud.

Mõju ja maksumus: hinnastamise metoodika muutmise ja vee-ettevõtete konsolideerimisega tagatakse jätkusuutlik ja toimepidev veeteenus taskukohase hinnaga. Vee-ettevõtjatel on võimalus keskkonnakasutajatena tagasi panustada nii heitmete, veekasutuse, energiakasutuse kui ka maakasutuse (nt mitmekesisuse suurendamine) aspektidest.

Vastutavad: Kliimaministeerium, kes koordineerib ja tagab vastavuse riiklikele ja Euroopa Liidu eesmärkidele.