Lisa: Andmeallikad ja stsenaariumide analüüsi metoodika
Maakasutuse teekaardi peamiseks tulemusnäitajaks oli kasvuhoonegaaside (KHG) heite prognoos ning mudelarvutuse lähtekohaks valdkondade erinevate parameetrite ajaloolised näitajad (vt allikate tabelid allpool). Valdkondlikud töörühmad defineerisid või määrasid seosed erinevate parameetrite vahel ning nende põhjal ehitati MS Excel programmis pronoosimudel töötavate seostega selliselt, et mingi parameetri muutmisel muutusid ka sellega seoses olevad tulemusnäitajad kuni KHG heiteni.
Metsamaa näitel olid parameetriteks metsamaa pindala, raiemahud, metsade tagavara, juurdekasv, looduslik väljalangemine (hukkunud mets), süsinikuvaru, metaani ja naerugaasi heide ning puittoodete tootmismahud. Parameetrid olid omakorda jaotatud alamjaotusteks (puistute liigid, pinnase kategooriad, raieliigid, erinevad puittooted jms). Veestiku osas käsitleti ainult looduslikke veeressursse, jättes välja reovee kui tööstusliku ringmajanduse osa. Kuna veestiku puhul puudub otsene KHG heide või sidumine ja puudusid ka andmed, siis veestiku kohta KHG stsenaariume ei modelleeritud.
Modelleeriti kaks stsenaariumi: baasstsenaarium ja tulemuslik stsenaarium. Baasstsenaariumi aluseks olid valdkondade senised trendid ning poliitikad, mille elluviimise ja realiseerumise tõenäosust hinnati suureks. Alusandmetest lähtuvalt prognoosis iga töörühm baasstsenaariumi tulevikunäitajad kasvumäärade, koefitsientide, osakaalude jms alusel.
Tulemuslike stsenaariumide lähtekohtadeks olid baasstsenaariumi prognoosid ning töörühmade välja pakutud lisameetmed KHG heite kiiremaks vähendamiseks. Meetmetest eristati selliseid, mida oli võimalik numbriliselt modelleerida, ning neid, mille osas piirduti kirjeldamisega. Ka viimaste puhul sai konservatiivset lähenemist kasutades muuta mudeli parameetreid, millega meetmed kõige otsesemalt seotud on.
Prognoosiperiood jagati kaheks, kuni aastani 2030 ning 2031–2040. Perioodide sees toimusid muutused lineaarselt, trendide muutused – kiirenemised või aeglustumised – leidsid aset perioodi muutudes (st 2031. aastal).
Lisaks KHG heitele oli enamikus valdkondades – metsamajandus, põllumajandus, maavarade kaevandamine – mõõdikuteks ka majandusnäitajad. Majandusnäitajate prognoosimise aluseks olid peamiselt Statistikaameti vastava valdkonna andmed. Mudelis loodi loogilised seosed KHG heite arvutamiseks kasutatud parameetrite – nt raiemaht, põllumaa pindala, kaevandusmahud jm – ning majandus- ja finantsnäitajate vahel ning hinnati valdkonna müügitulude, lisandväärtuse ja tööhõive muutusi. Majandusmõjude hindamisel kasutati ka rahvamajanduse sisend-väljundraamistikul põhinevat metoodikat, mille abil hinnati lisaks otsestele mõjudele ka kaudseid (vahetarbimise muutusest) ja kaasnevaid (lõpptarbimise muutusest) mõjusid.
Andmeallikad
Metsamaa
| Valdkond | Allikad |
| Metsmaa pindala | KHG Inventuur, tabelid 4A ,4.1 Aastaraamat Mets, 2021, tabelid 1.1.1., 1.3.1 ja 9.1.1 |
| Raiemahud | Statistikaamet, tabel MM03 Aastaraamat Mets, 2021, tabel 3.2.2.2 Keskkonnaportaal |
| Puistute juurdekasvud | Statistikaamet, tabel KK51 |
| Hukkunud metsa andmed | Statistikaamet, tabel KK513 |
| Metsade tagavara | Aastaraamat Mets, 2021, tabel 1.6.1 Statistikaamet, tabel KK51 |
| Süsinikuvaru puitses biomassis | Statistikaamet, tabel KK509 |
| Süsinikuvaru muutuse koefitsiendid | KHG Inventuur, tabel 4.A |
| KHG ajaloolised emissioonid metsmaalt ja puittoodetest | KHG Inventuur, tabel 4 |
| Koefitsiendid otseste majandusmõjude arvutamiseks | Statistikaamet, tabel MM03 |
| Keskmiste brutotöötasude ja muud majandusandmed | Rahandusministeerium, Aging Report, 09.2024 |
| Raidmete ja raiejäätmete osakaal raiemahus | Puidubilanss, 2021, tabel 3 |
Põllumaa, rohumaa ja põllumajandus
| Valdkond | Allikad |
| Põllu- ja rohumaa pindalad | KHG Inventuur, tabelid T. 4B ja 4C Statistikaamet, tabel PM0281 |
| Koduloomade ja -lindude arv | KHG Inventuur, tabel 3.As1 |
| Põllumaa harimise viisid | Statistikaamet, tabel PMS649 |
| Põllu- ja rohumaa süsinikuvaru | KHG Inventuur, tabelid 4B, 4C ja 4(III) |
| Lämmastikväetiste kasutamine ja lupjamine | KHG Inventuur, tabelid 3G-I ja 3D |
| Metaani heide seedimisest | KHG Inventuur, tabel 3.A |
| Metaani heide sõnnikumajandusest | KHG Inventuur, tabel 3.B |
| Dilämmastikoksiidi heide sõnnikumajandusest | KHG Inventuur, tabel 3.s1 |
| KHG heide maakasutuses ja põllumajanduses | KHG Inventuur, tabel 4, 3D ja 3G |
| Põllumajandustoodang | Statistikaamet, tabelid PM10 ja PM0281 |
| Tulud, kulud ja lisandväärtus põllumajanduses | Statistikaamet, tabel PM54 |
Tehismaastikud ja kaevandamine
| Valdkond | Allikad |
| Pindalad | KHG Inventuur, tabelid 4E ja 4D Aastaraamat Mets, 2022, tabel 1.1.1. |
| Turba kaevandamise mahud ja kasutus | Statistikaamet, tabelid KK91, KK957 ja KK956 |
| Süsinikuvaru | KHG Inventuur, tabel 4E |
| Eriheite faktorid | KHG Inventuur, tabel 4E ja 4D |
| Kaevandustoorme kasutus Eestis | Ehituse teekaart, 2022, tabelid 12 ja 14 |
| KHG emissioonid | KHG Inventuur, tabelid 4E, 4(III), 4D ja 4(II) Ehituse Teekaart, 2022, tabel lk 113 |
| Majandusnäitajad ja -mõjude hinnang | Statistikaamet, tabelid EM001, TO001, PA101 ja RAT00004 |
| Turbatootmise majandusnäitajad ja -mõjud | Statistikaamet, tabelid KK91 ja TO001 |