Sissejuhatus

Maakasutuse teekaart pakub lahendusi maa paremaks kasutuseks.

Hea lugeja! Oleme harjunud loodusvaadetega, kas vaadates aknast või ise looduses viibides. Neis vaadetes on toimunud muutused, mida me esmapilgul ei pruugi märgatagi, kuid mis sageli on tingitud inimtegevusest. Mida aeg edasi, seda enam inimese ja looduse huvid võivad põrkuda ainuüksi seetõttu, et vajadus loodusressursside kasutamise osas kasvab koos inimkonna arvukusega.

Maakasutuse teekaart 2040 on neljas Rohetiigri algatusel koostatud teekaart Eesti riigile. Selle eesmärk on toetada Eesti elukeskkonna säilimist ja majanduse kasvu. Looduskeskkond on küll võimeline puhverdama ja kohanema inimtekkeliste mõjudega, kuid aina rohkem tarbides ja ressursse kasutades läheneme paratamatult punktile, kus looduskeskkonna puhverdusvõimel tuleb piir ette. Inimkonna kasvanud vajaduste katteks on tarvis üha enam maapinda, kus toitu toota ning samuti on tarvis üha enam nii taastuvaid kui taastumatuid loodusvarasid. Vastukaaluks kasvanud vajadustele tuleb üha enam aidata kaasa elukeskkonna hoidmisele ning ökosüsteemide taastamisele. Ettevõtjatena panustame, et tuleviku tarbimine oleks kestlik ja fossiilse süsiniku tarbimine väheneks ning asenduks biogeensest süsinikuringest pärit süsinikuga leevendamaks kliimamuutusi.

Paraku on meie planeet jääva suurusega ja sellest tulenevalt ka piiratud võimalustega. Kõige kriitilisem on seejuures viljaka põllu- ja metsamajanduseks võimaliku maa piiratus. Sageli öeldakse, et maa on lõplik väärtus ja sedagi väga piiratud mahus. On ju planeedi pinnast ca 70% kaetud veega ja ülejäänud osast pool kaetud jää, mägede või kõrbetega, mis toidu tootmiseks on kõlbmatud. Järelejäänud pinnast on vaid pool mingil moel kasutatav toidu ja puidu tootmiseks ja ka sellest omakorda pool kergelt kasutatav. Siinkohal võiks mainida Ameerikast pärit professori David R Montgomery raamatut “Dirt: The Erosion of Civilisations”, mille 2007. aastal avaldas kirjastus University of California Press. Seal kirjeldab ta põhjalikult tsivilisatsioonide muutuste põhjuseid, mis on tingitud looduse pakutava ülemäärasest kasutusest.

Koostatavad teekaardid annavad otsustajatele võimaluse valida Eestile selline arengutee, mis viib meie majandust edasi ja säilitab seejuures loodusliku mitmekesisuse ning loob võimaluse rohepöördeks viisil, mis liidab, mitte ei lõhesta ühiskonda.

Käesolev teekaart arvestab ka varasemalt koostatud transpordi, ehituse ja energeetika teekaartidega, mis koos annavad suunda ja loovad soovitused meie Eesti loodusvarade paremaks ja jätkusuutlikumaks kasutamiseks.

Teekaardi loomisel on jälgitud järgimisi põhimõtteid:

koostöö ja kaasamine – kaasatud on sektori olulisemad ettevõtted, eksperdid ja erialaliidud;
andme- ja teaduspõhisus – analüüsis, otsuste tegemisel ja soovituste andmisel on tuginetud kontrollitud andmetele;
dubleerimiste vältimine – on püütud saavutada kooskõla teiste arengukavade ja strateegiatega, koostöö ministeeriumidega;
ajakohasus ja prioriteetsus – teekaardil on valdkonna otsustajate seas praktiline väärtus, ettepanekud on konkreetsed ja prioriseeritud.

Täname teekaardi koostamisse panustanud eksperte:

metsamaa töögrupi juht Ants Erik (Metsatervenduse OÜ) ja töögrupi liikmed Kertu Kekk-Reinhold (Eesti Erametsaliit), Mari Teesalu (Eesti Erametsaliit), Pille Ligi (Loodushoiu Fond), Rainer Laigu (Läänemaa Metsaühistu), Hardo Becker (RMK), Allan Sims (Eesti Maaülikool), Jaan Liira (Tartu Ülikool), Diana Laarmann (Eesti Maaülikool), Marti Piirimäe (Foreko), Henrik Välja (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit), Priit Põllumäe (Metsaühistu) jt;

põllumaa töögrupi juht Riina Maruštšak (Põllumeeste Ühistu KEVILI) ja töögrupi liikmed Kalev Sepp (Eesti Maaülikool), Kerttu Tammik (Maaelu Teadmuskeskus), Ants-Hannes Viira (Maaelu Teadmuskeskus), Sirli Pehme (Agrone OÜ), Karl Lindam (Aru Põllumajanduse OÜ), Ahti Kalde (Sadala Agro OÜ), Andres Oopkaup (Crocus OÜ), Airi Külvet (MTÜ Liivimaa Lihaveis), Jane Mättik (Eesti Lihaveisekasvatajate Selts), Jaak Läänemets (Avispeamees OÜ), Meelis Värnik (Põllumeeste Ühistu KEVILI) jt;

kaevanduste töögrupi juht Margus Raha (Kliimaministeerium) ja töögrupi liikmed Janne Tamm (Eesti Geoloogiateenistus), Rein Voog (Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit), Marina Vaganova (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit), Hallar Meybaum (Eesti Keemiatööstuse Liit), Reeli Sildnik (Kliimaministeerium), Erki Niitlaan (OÜ Inseneribüroo STEIGER), Markus Vihma (Rohetiiger), Jüri-Ott Salm (Rohetiiger);

veestiku töögrupi juhid Maris Pever ja Kristiina Soovik (mõlemad Tallinna Vesi) ja sisendit andnud eksperdid ja praktikud Elina Saat (Tallinna Vesi), Raili Kärmas (Eesti Vee-ettevõtete Liit), Sven Miller (Watercom);

ruumilise planeerimise valdkonna eksperdid Kadri Vaher, Kaarel Karolin, Kaur-Markus Mirka (kõik Skepast&Puhkim OÜ);

elurikkuse ekspert Kalev Sepp (Eesti Maaülikool);

märgalade ekspert Jüti-Ott Salm (Rohetiiger);

mullastiku ekspert Kerttu Tammik (Maaelu Teadmuskeskus);

finantsanalüütik Olavi Grünvald;

proloogi autorid Evelin Jürgenson, Kätlin Põdra, Marii Järve, Siim Maasikamäe (kõik Eesti Maaülikool);

teekaardi koordinaator Katre Eljas (Rohetiiger).

Täname koostöö eest ka Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Riigimetsa Majandamise Keskust, Rohetiigri liikmesettevõtteid, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Loodushoiufondi, Eesti Erametsaliitu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liitu, Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Talupidajate Keskliitu, Kestliku Maakasutuse Tippkeskust, Maaelu Teadmuskeskus, Eesti Turbaliitu, Eesti Geoloogiateenistust, Eesti Keemiatööstuse Liitu, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liitu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu, Eesti Vee-ettevõtete Liitu, Keskkonnaagentuuri, Elektrilevi, Eleringi ja Keskkonnaametit.

Head lugemist ja kaasamõtlemist.

Mait Klaassen Teekaardi projektijuht